Triin Toomesaar: unistus turvalisemast koolielust

Noor ja südikas Triin Toomesaar on seadnud eesmärgi vähendada kiusamise ohvrite arvu koolides poole võrra. Uuringute põhjal kannatab kiusamise all iga viies koolilaps.

Kiusamist on Eestis põhjalikumalt uurima ja mõõtma hakatud alles viimastel kümnenditel, mistõttu on raske öelda, kas seda esineb rohkem või vähem kui näiteks nõukogude ajal. Küll on aga kiusamist kui nähtust hakatud paremini mõistma. Nagu ka selle negatiivseid tagajärgi ohvrile, teistele õpilastele, kogu ühiskonnale. „Sellest on hakatud rohkem ja tõsisemalt rääkima. Suhtumist, et „ahh, mind ju ka kiusati, saingi tublimaks“, on jäänud vähemaks,“ lausub Triin Toomesaar, SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht.

Politoloogia eriala lõpetanud ja „Noored kooli“ programmi raames ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja ametit pidanud Triin jõudis Kiusamisvaba Kooli juurde vabatahtlikuna 2013. aasta suvel. 2014. aasta lõpus vajas sihtasutus tegevjuhti ja hakkaja naine otsustas, et on selleks tööks valmis. Kasuks tuli tema kogemus õpetajana: teadmine, milliste väljakutsetega õpetajad vastamisi seisavad.

Vaata kõiki Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita kandidaate

Turu ülikooli teadlaste välja töötatud kiusamise vähendamise programm KiVa, mida Kiusamisvaba Kool õppeasutustele pakub, kaasab nii kooli personali, õpilased kui ka nende vanemad. „Neis Eesti koolides, mis on viis aastat järjest kiusuennetusele pühendunud, on ohvrite arv vähenenud kolmandiku võrra. Soome ligi kümne aasta kogemus on toonud KiVa-koolides ohvrite osa umbes 12% juurde,“ räägib Toomesaar edusammudest. „Oleme arutlenud, et kui suudaksime vähendada ohvrite hulga Eesti koolides kümne protsendini, oleks tehtud ära suur töö ja võiks olla rahul. See oleks juba rahvusvaheliselt madal tase.“

Puudutab kogu ühiskonda

Kiusamine on tõsine teema, põhjustades ohvritele stressi, ärevushäireid või depressiooni ning ulatudes oma mõjuga ka täiskasvanuikka. Kiusamine pärsib tahet kooli minna, mõjub õpiedukusele, sotsiaalsetele oskustele, ka edasistele väljavaadetele. Kiusajatel endalgi on üldiselt mingi mure ja pidevalt piire kombates on neil näiteks neli korda suurem risk sooritada nooruki või täiskasvanuna kuritegu. Kõik see kokku on ühiskonnale väga kulukas: oma osa saavad nii haridusvaldkond, tervishoid kui ka justiitssüsteem, kasutamata jääb noorte potentsiaal.

Kiusamise olemus pole ajas muutunud: korduvalt ja tahtlikult tekitatakse oma käitumisega kahju kaaslasele, kellel on end raske selle eest kaitsta. Noritakse, tõugatakse, tõrjutakse, levitatakse kuulujutte. Uus on aga küberkeskkond, kus saab kiusamist jätkata. Solvavad kommentaarid, mõnitavad libakontod, kinnisest grupist välja jätmine, virtuaalse vara näppamine – enamik küberkiusujuhtudest on päriselu kiusamise pikendus.

Töö, mida Triin teeb, nõuab palju. Muutused selles valdkonnas on pigem aeglased. Õnneks kasvatas temas palju kannatlikkust just õpetajaamet. Ka peab Triin oluliseks mõista, et üksi pingutamisest ei piisa: vaja on osata inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema panna. Vaja on tundetaiplikkust, suutlikkust leida uusi viise inimeste veenmiseks. Vaja on usku muutuste võimalikkusesse ja oskust ka iseend rasketel hetkedel jätkama motiveerida.

Nagu igapäevane hambapesu

Mis siis kõige paremini kiusuennetuses tulemusi toob? „Kogu koolipere kaasatus ja ülekoolilised põhimõtted. Palju oleneb ka kogukonna väärtushinnangutest: kas naerame kaasa või toetame ohvrit? Empaatiavõime kasvatamine on kiusu ennetamiseks väga oluline. Nagu ka kõrvalseisja vastutuse mõistmine. Järjepidevus, mitte vaid ühekordsed projektid. Kiusuennetus on tulemuslik, kui see on sama regulaarne nagu hambapesu,“ selgitab Triin. Mõne kooli jaoks on see suurem, mõne jaoks väiksem väljakutse. Koolidele tuleb olla nendes väljakutsetes toeks, sest üksi võib väsida ja seisak või tagasilangus tekkida.

„Muidugi on minu missioon muuta Eesti koolid kiusamisvabaks idealistlik ja ambitsioonikas, aga laste heaolu nimel see peabki nii olema. Kui suudame teadus- ja tõenduspõhiste kiusuennetuspõhimõtetega hõlmata 90% Eesti koolidest, kui mõne aja möödudes näeme, et tulemused on jätkusuutlikud ning ennetus, sekkumine ja mõju hindamine on saanud kooli igapäevaelu osaks, ei peaks koolidele enam selliseid programme pakkumagi, vaid kooliperesid saaks lihtsalt juhtumite lahendamisel ja suhetes lapsevanematega toetada,“ lausub Triin. „Oluline on ka see, et Eestil oleks riiklik vaade ja suunad, kuidas kiusamise ennetamist ja vähendamist käsitleda. On riike, kus on näiteks kiusuvastased seadused. Ka meil peaks olema võimalik analüüsida, kas kool on teinud kõik mõistuslikult võimaliku kiusamise ennetamiseks ja juhtumite lõpetamiseks või on lati alt läbi pugenud.“

Ühiskondlikult aktiivse maailmaparandajana tahaks Triin õla alla panna kõikjal, kus vaja. Eriti südamelähedased on talle haridusvaldkonna väljakutsed ja tulevaste täiskasvanute heaolu. Kuid ta ei saa kõrvalseisjaks jääda keskkonnaküsimustes. „Mida me teeme, kui olukord Maal muutub nii kriitiliseks, et tuleb võidelda selle nimel, et lastel üldse oleks planeet, mille pinnal koolis käia?“ küsib Toomesaar mõtlemapanevalt.

Vaata kõiki Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita kandidaate