Toomas Jürgenstein: Jaak Nigul, ära solva õpetajaid!

toomas jürgenstein

Toomas Jürgenstein,
Riigikogu liige, pikaajaline õpetaja

Ettevõtja Jaak Nigul on veendunud, et meie koolid kasvatavad sotse (Igaüks loeb. Aga ei saa aru. – EPL 21.02.2018). Lisaks toob ta oma artiklis ära mitmed nimed, kes ühiskonnas olulistest asjadest ei tundu aru saavat: reformierakonnas kandideeriva professor Margit Sutropi, sotsiaaldemokraadist professor Marju Lauristini, põhimõttelisel eksiteel on ka Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. 

Nimedega asi ei piirdu, sest küsitavad on ka „Eesti hariduse arengukava 2035“ väljatöötamises osalenud 83 eksperti – Jaak Nigul on nende ümber kahtlust tekitavad jutumärgid pannud, nad on „eksperdid“. Ja loomulikult ei saa mitte millestki aru sotsid, artiklit tsiteerides: „Lugemisoskus tuleb igaühele kahtlemata kasuks, kuid veel olulisem on loetust aru saada. Sellega on sotsidel tõsiseid raskuseid, muidu poleks ju need inimesed Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisnimekirja astunud.“

Kui Niguli arvates koolid kasvatavad sotse, siis loomulikult viis see esmalt mu mõtted oma endiste õpilaste peale. Loetlesin neid mõttes ja leidsin nende hulgast esmalt keskerakondlaseid ja reformierakondlaseid, kandideerin Tartus kõrvuti oma EKREsse ja Isamaasse kuuluvate kunagiste õpilastega, üks õpilane meenus rohelistes ja tõsi, mõned on ka sotsides. Ühesõnaga, kiire mälupingutus kinnitas, et reaalsuses ei vasta see tõele, et koolid sotse toodavad.

Mõtlesid edasi, et võib-olla on inimeste sotsiaaldemokraatliku ideed peidetud? Jaak Nigul ju kinnitab: „Kurvastusega pean tõdema, et paraku leidub sotse kõigis erakondades.“ Paraku ei osanud ma selle vandenõuteooriaga suurt midagi peale hakata, sest see tundus vägagi sarnane juttudega vabamüürlastest, kes maailma juhtimiseks varjatult niite tõmbavad. Oskasin vaid mõnele erakonnakaaslasele humoorikalt mainida, et oleme valimised juba võitnud, sest meie vaateid kandvad agendid on imbunud ka konkureerivatesse erakondadesse.   

Tegelikult teeb nimetatud artikkel kurvaks. Üheltpoolt näen siin kangekaelset juuksekarva lõhki ajamist, teisalt asjatundmatust kooli suhtes. Näiteks kui Nigul kurvastab, et arengukavas nimetatud väärtustest jäid välja kohusetunnet ja altruisim, siis ta ei tundu rõõmustavat, et  seal on nimetatud töökust ja hoolivust, mis on suuresti kattuvad väärtused. Reaalses elus kujunevad väärtusmustrid kodu, kooli, huvitegevuse jne koostöös. Loodetavasti vaatavad paljud õpilased lähipäevil filmi „Tõde ja õigus“, mis annab võimaluse arutada nii kodus kui ka koolis töö, armastuse, hoolivuse, usu ja surma üle ning mingit takistust ei ole kõnelda ka altruismist või kohusetundest.

Artikkel alahindab õpilasi, sest autori arvates õpilastega manipuleeritakse. Õpilased lihtsalt ei saa aru, et nendest koolis sotsid tehakse, olgu see siis erakondlikus või maailmavaatelises tähenduses. Ei pääse järgmises lauses jälle irooniast, peaks uurima, kas politseisse on laekunud õpilaste või vanemate kaebusi, et minust või minu lapsest tehti sots. Tegelikkuses annavad koolid tasakaalustatud pildi erinevatest suundadest poliitikas. Võimalik valik on alati õpilase enda teha. Tsiteerin siin üht viimase aja vahvamat kasvatusraamatut, Rein Taagepera  „Võimestuskasvatuses“ on esile tõstetud kadunud Mare Taagepera lause: „Niipea kui õige vastus on antud, lõpeb asja arutamine ja lõpeb lapse mõtlemine.“ Mõtlemise õpetamine, et õpilased suudaksid langetada kaalutletud otsuseid, ongi üks kooli ülesannetest. Et koolis õpilasega massiliselt manipuleeritakse on väga tugev süüdistus ja selle tõestuseks ei piisa hüüdlausetest.

Kindlasti on Jaak Niguli artiklis diskuteerimist väärivaid mõtteid, kuid nõrgalt põhjendatud üldistusi pilduvas ja resoluutse tooniga artiklis jäävad need tagaplaanile. Artikkel solvab ka õpetajaid, sest Niguli järgi teevad nad tasuta propagandat sotsidele, artikkel naeruvääristab erakondade liikmeid, kes ise ei tea, et nad oma vaadetelt sotsid on jne. Sellest kõigest hoolimata arvavad sotsid, et igaüks loeb. Loeb ka Jaak Nigul, kes väga paljudesse inimestesse üleolevalt suhtub. Aga ta peab arvestama liberaalse ühiskonna põhimõtet, et tema artiklis esitatud arvamust võetaks ühe eest ja mitte rohkem kui ühe arvamuse eest.