Paindlikud töösuhted

Majandus ja tööturg on pidevas muutumises. Hoogustunud on võlaõiguslike lepingute alusel töötamine. Tehnoloogia areng on muudatusi oluliselt kiirendanud ja loob uusi töötegemise võimalusi ning muudab praeguseid töökohti. Majanduse ja tööturu muudatustega kohanemine nõuab valmisolekut poliitikakujundajatelt, tööandjatelt ja töötajatelt. Paindlikud töövormid seavad küsimuse alla senised kohustused ja õigused traditsioonilises töösuhtes. Sobivate töötingimuste loomine ja seaduse nõuete täitmise järgimine tööd andva isiku jaoks muutub üha keerulisemaks, kui töötegija teeb tööd endale sobival ajal ja sobivas kohas. Sotsiaaldemokraadid võtavad selle väljakutse vastu ja seisavad töötaja õiguste eest nii traditsioonilises kui ka uuenenud töösuhtes niisama jõuliselt, nagu seda tehakse teistes Euroopa riikides. Uuenenud töösuhetes ja -vormides peame eriti oluliseks töö tegija sotsiaalsete tagatiste taset. Muudatused tööseadustes on õigustatud siis, kui töötajate ja tööandjate esindajad seda vajalikuks peavad.

  • Töötame välja tööõnnetuskindlustuse.
  • Tagame töötegijate võrdse kohtlemise tööturul olenemata töötamise vormidest.
  • Reformime töötuskindlustuse süsteemi.

Meie seisukohad

  1. Suurendame tervisekindlustusega hõlmatute arvu. Tagame tervisekindlustuse ka töövõtu – või käsunduslepingute alusel töötavatele füüsilistele isikutele.
  2. Tagame töötegijate võrdse kohtlemise tööturul olenemata töötamise vormidest (sh jagamismajandus). Ühtlustame nii maksustamise tingimused, töötingimused kui ka sotsiaalsed garantiid töötegijatele.
  3. Suuname tööandjad ja töövõtjad sõlmima sotsiaalset kokkulepet riigis vajaliku välistööjõu mahu ning nendele makstavate palkade kohta. Sarnaselt miinimumpalgaga vaadatakse see kokkulepe üle ning esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.
  4. Kaitseme Eestis töötajat sama jõuliselt, kui seda tehakse Euroopas. Viime Eestis kehtiva streigiõiguse vastavusse rahvusvaheliste tavadega.
  5. Loome välisriigi oskustöölisele tööviisa taotlemise võimaluse. Tööviisa kehtivus oleks kuni kaks aastat.
  6. Kontrollime tööjõurendi firmade tegevust. Loome tõhusad sanktsioonid firmadele, kelle vahendatud töötajad töötavad tingimustel, mis ei vasta üldisele Eesti töö- ja inimõiguse põhimõtetele.
  1. Vajame töötuskindluse reformi, mis annaks piisava töötuskindlustuskaitse vähemalt 80 protsendile kõigist töötegijatest.
  2. Taotleme töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist, jälgides seejuures, et see ei pikendaks vabatahtlikku töötust, kuid võimaldaks töötutele piisava ajavaru kvalifikatsioonile ja oskustele vastava samaväärse või parema töö leidmisel.
  3. Suurendame töötukassa võimekust adekvaatse karjäärinõu ning töö- ja koolitusvõimaluste pakkumisel. Kasutame nüüdisaegset IT-tehnoloogiat klientide nõustamisel, teenustele suunamisel ja õpivõimaluste mitmekesistamisel.
  4. Koostöös ametiühingute ja tööandjatega muudame töölepingu seadust, et suurendada töötajate turvalisust töösuhte lõpetamisel.
  5. Reformime töötushüvitisi, et vähendada vaesusriski langevate inimeste osakaalu ühiskonnas. Viime hüvitiste suurused vastavusse elatustaseme tõusule.
  6. Tõstame igakuise sissetuleku piirmäära, millest alates on inimesel õigus saada osa töötushüvitistest.
  1. Töötame välja tööõnnetuskindlustuse. Loome soodsamad tingimused tööandjale, kes panustab töökeskkonda ja töötervishoidu. Analüüsime kutsehaiguskindlustuse loomist.
  2. Suurendame teadlikkust tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Pöörame tähelepanu tervist toetavale töökeskkonnale ja tervisekao ennetamisele töökohtades. Selleks motiveerime, koolitame ja nõustame tööandjaid.
  1. Soodustame vajaliku lisatööjõu kaasamisel noorte, vanemaealiste ja vähenenud töövõimega inimeste palkamist. Toetame töökeskkonna kujundamist eri sihtrühmade vajadustele sobivaks.
  2. Pakume kaitstud ja toetatud töö teenust neile, kes ei saa tervisliku seisundi tõttu tööturul võrdselt konkureerida. Teenust pakutakse ka neile, kes vajavad seda ajutiselt, tööjulguse ja
    -kogemuse ning enesekindluse saamiseks, et hiljem tööturule siseneda. Toetame kaitstud ja toetatud töö keskuste loomist ning praeguste asutuste töö paremat korraldamist.
  3. Jätkame mitteaktiivsete noorte abistamisele suunatud meetmetega ning suurendame nende siirdumist tööturule või hariduse omandamisele.
  4. Koostöös tööandjatega leiame lahenduse elukestva õppe soodustamiseks, võimaldades töötajal võtta pikemaajalist õppepuhkust, mille jooksul on talle tagatud ravikindlustus ja töökoht. Lisapuhkuse eesmärk võib olla nii täiendus- kui ka tasemeõpe.
  5. Praktika on töö ning väärib õiglast tasustamist. Reguleerime praktikakorraldust ning selle tasustamist.
  6. Nädalavahetusele langeva riigipüha korral anname töötajale esmaspäeva vabaks.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

“Inimesed vajavad töösuhetesse suuremat paindlikkust”

Riina Sikkut, tervise- ja tööminister