Konkurentsivõimeline majandus. Toimekas ja tarmukas Eesti

Eesti majanduse konkurentsivõime on üks põhilisi alustalasid, millele tugineb tulevaste põlvkondade toimetulek ja heaolu. Eesti on vabanenud odava allhankemaa staatusest ning peab nüüd rajama endale tee kõrgliigasse. Peame liikuma kõrge lisandväärtusega, digitehnoloogia võimalusi maksimaalselt kasutava, keskkonda säästva ja sotsiaalselt tundliku majandusmudeli suunas. Selleks peab andma võimaluse Eesti haridussüsteem, teadus- ja arendustegevus, infrastruktuuri areng ning soodus seadusandlik ja maksukeskkond. Oluline on riigi ja ettevõtluse vahelise suhtlemise muutumine lihtsaks ja arusaadavaks, bürokraatia vähendamine.

  • Eraldame teadus- ja arendustegevuse kulutusteks riigieelarvelisi vahendeid 1% SKTst.
  • Vähendame ettevõtlusbürokraatiat, välistame kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise.
  • Kolmekordistame programmi „Teed tolmuvabaks“. Viime mustkatte alla 200 km riigile kuuluvaid kruusateid aastas.
  • Viime kogu raudtee elektritoitele.
  • Strateegiliselt olulised riigi ettevõtted hoiame riigi omandis.

Meie seisukohad

  1. Pikendame koolikohustust täisealiseks jõudmiseni või kutseharidust tõendava dokumendi saamiseni.
  2. Edendame karjääri- ja ettevõtlusõpet inimeste paremaks osalemiseks tööturul ja ettevõtluses ning toetame alustavaid ettevõtteid.
  3. Toetame kutsehariduskeskuste ja üldhariduskoolide koostööd, et valmistada noori ette tööturule sisenemiseks.
  4. Tõstame kutsehariduses õpetatavate üldainete kvaliteeti. Soodustame kutsehariduse omandanud noorte edasiõppimist kõrgkoolides.
  5. Vähendame kõrg- ja kutsekoolide õppepraktikat tegelikus töösituatsioonis läbivate õppurite töötasult makstavat sotsiaalmaksu ja määrame õppuri sotsiaalmaksuks 13%.
  6. Toetame kõigi töötajate regulaarset täiendus- ja ümberõpet. Pöörame erilist tähelepanu inimeste digioskuste arendamisele ja viime ellu mahuka täiendusõppeprogrammi „Tark Eesti 2030“.
  7. Rakendame senisest enam tulemuspõhist lisarahastust neile teadusasutustele, mis teevad tihedat koostööd ettevõtlussektoriga.
  8. Peame oluliseks Eesti hariduse rahvusvahelistumist – toetame vastavat õppekavaarendust ning ettevõtetega koostöökogemust omavate välisõppejõudude osalemist õppe- ja teadustöös.
  9. Vabastame erisoodustusmaksust kõik tööandja tasutavad tasemeõppekulud.
  1. Toetame tööstusettevõtete digiteerimist ja automatiseerimist ning teiste tööstuspoliitika rohelises raamatus kavandatud tegevuste elluviimist.
  2. Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi suurema lisandväärtusega töökohtade loomist. Välisinvestoritele Eesti tutvustamisel teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ja diplomaatiliste välisesindustega.

    Välisinvestoritele Eesti tutvustamisel teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ja diplomaatiliste välisesindustega.

  3. Teeme ettevõtetele kättesaadavaks maailmatasemel tootearenduse ja ekspordi kompetentsi, toetades rahvusvahelise kogemusega ekspertide värbamist.
  4. Toetame ettevõtete ekspordivõimekust, loome Eesti Ettevõtte Ekspordikohvri, mis sisaldab tööriistu ekspordivõimekuse suurendamiseks.
  5. Toetame innovaatiliste toodete ja teenuste loomist, tuues Eestisse ülikoolide ning ettevõtete koostöös teostatavaid teadus- ja arendusprojekte.
  6. Eelistame ettevõtete toetamisel laene toetustele.
  1. suurendame Eesti kui reisisihtkoha tuntust ja suurendame välisturistide ööbimiste arvu;
  2. kasvatame otselennuühenduste arvu ja sagedust, anname otselennuliinide reklaamimiseks turundustoetust;
  3. toetame regionaalsete lennujaamade tegevust;
  4. rekonstrueerime linnahalli rahvusvaheliseks konverentsi- ja kontserdikeskuseks;
  5. arendame koostöös erasektoriga loomemajandust ja kultuurieksporti;
  6. loome innovaatilisi turismitooteid ja teenuseid (nt virtuaalreaalsus linnaruumis).
  1. eraldame teadus- ja arendustegevuse kulutusteks riigieelarvelisi vahendeid vähemalt 1% SKTst. Toetame avaliku ja erasektori koostööd, kaasamaks teadus- ja arendustegevusse senisest rohkem erasektori vahendeid. Loome stipendiumi teadlastele, kes lähevad oma teadustöö rakendamiseks tööle ettevõtetesse.
  2. toetame ettevõtjaid juhtimiskvaliteedi tõstmisel. Peame vajalikuks jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse süsteemset edendamist ja väärtustamist. Tunnustame hästi juhitud ja töötajasõbralikke ettevõtteid. Peame oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites, toetame naisettevõtjaid ja naisettevõtjate organisatsioone.
  3. parandame ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda, sealhulgas tagades väikeaktsionäride parema kaitse.
  4. vähendame ettevõtlusbürokraatiat, välistame kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise ja võimaldame väikeettevõtetele erisusi aruandluskohustuse täitmisel. Hoiame ettevõtjaid põhjendamatult koormavate ja läbimõtlemata õigusaktide eest.
  5. Tootlikkuse tõstmiseks toetame nii riigi osalemist ettevõtete kõrgtehnoloogiahangetes kui ka innovatsioonikomponendi arvestamist riigihangetel.
  6. loome riigi ja erasektori koostöös riskikapitalifondi alustavatele teadusmahukate ettevõtetele.
  7. väljastame sihtotstarbelisi teadus- ja arendustegevuse toetusi otse ettevõtjatele. Praegu rakendatakse seda kaitsetööstuse ja põllumajanduse valdkonnas.
  8. elavdame Eesti kapitaliturgu, sh soosime riigiettevõtete võlakirjade emiteerimist Tallinna börsil.
  9. peame oluliseks vastutustundliku ettevõtluse süsteemset edendamist ja selle väärtustamist.
  10. kohaldame EL riigiabi reegleid sihipäraselt ekspordi kasvu huvides.
  11. Rakendame soodustusi uusi töökohti loonud regionaalsetele tööstusinvesteeringutele.
  1. hoiame strateegiliselt olulised riigi ettevõtted riigi omandis. Et tagada Eesti atraktiivsus erainvestoritele ja suurendada konkurentsi, peaks riik ettevõtlusega tegelema nii vähe, kui on hädatarvilik. Iga riigiettevõtte erastamisotsust tuleb hinnata eraldi, aga riigi sekkumine on õigustatud vaid siis, kui konkurentsi mingis valdkonnas ei ole tekkinud ning eksisteerib turutõrge.
  2. viime läbi postiteenuse reformi. Määrame universaalse postiteenuse kättesaadavusele uued, regionaalsetest ja kohalikest vajadustest lähtuvad kriteeriumid ja katame selle osutamise kulud riigieelarvest.
  3. toetame kohalike väikeettevõtlusvõrgustike loomist ja arengut ning olmeteenuste pakkumist maapiirkondades.
  4. vähendame olulisel määral majutusettevõtetele esitavaid nõudeid valdkondades, kus toimib iseregulatsioon, sh loobume hotellide tärnitamise (järkude andmise) regulatsioonist. Vähendame ülemäära bürokraatlikke ja ebaproportsionaalselt kulukaid nõudeid.
  5. tagame ettevõtluskonto kasutajale pensioni ja ravikindlustuse:
  6. töötame välja analoogse lahenduse II pensionisambale, mis sobituks tänapäeva uute (sh jagamismajanduse) töövormidega (osaajaga töö, tööampsud jne);
  7. võimaldame ravikindlustuse saamiseks puuduva osa ulatuses teha täiendav sissemakse.
  1. panustame Tallinna-Helsingi tunneli rajamiseks vajalikesse uuringutesse.
  2. suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid. Kolmekordistame programmi „Teed tolmuvabaks“ – viime mustkatte alla 200 kilomeetrit riigile kuulvaid kruusateid aastas. Viime lõpuni Tallinna-Mäo 2+2 ehituse ja teised planeeritud 2+2 lõigud. Parandame põhimaanteede ohutust, ehitame vähemalt 2+1 tasemele Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Ikla maanteed.
  3. toetame turvaliste jalg- ja jalgrattateede võrgustike arendamist, sealhulgas jalgratturitele eraldatud rattakiirteede ehitamisest linnades. Lubame kasutada investeerimisvahendeid ka jalgrattaparklate ja -majade rajamiseks.
  4. arendame reisirongiliiklust:
    1. viime Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva suundadel kiiruse kuni 160 kilomeetrini tunnis,
    2. soetame uued vajalikud rongid reisijateveo tagamiseks,
    3. viime kogu reisijateveo raudteel elektrirongidele,
    4. taastame Turba-Rohuküla raudtee,
    5. muudame kõik raudteeülesõidud ohutuks.
  5. tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse suvisel tipp-perioodil! Hoiame viienda parvlaeva suvel töös ja püsivalt liinil. Parvlaevaliikluse sagedus peab aasta läbi vastama kohalike elanike ja ettevõtete vajadusele. Korraldame Rohuküla-Heltermaa liinil vähemalt 12 sõitu päevas ning Sõru-Triigi liinil iga päev neli sõitu.
  1. vähendame liikluses hukkunute ning raskelt viga saanute arvu. Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.
  2. suurendame maapiirkondades ühistranspordi kättesaadavust nüüdisaegsete nutikate transpordilahenduste kasutuselevõtu varal.
  3. vähendame linnades ummikuid, selleks juurutame targa linna lahendusi.
  4. muudame kehtiva ajapõhise teekasutustasu süsteemi läbitud vahemaa põhiseks, mis on õiglasem ja nutikam.
  1. Selleks, et püsida e-riigina juhtpositsioonil, panustame tehnoloogia nüüdisajastamisse ja arendamisse.
  2. Arendame välja Eestis TI kompetentsikeskuse ja pakume loodud teadmisi ka teistele riikidele.
  3. Kaasame erasektorit rohkem e-riigi arendusse, anname uut hoogu avaandmete kättesaadavuse parandamisele, et andmete avamine saaks uueks normaalsuseks. Jätkame sammudega (tarkvara)lahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.
  4. Arendame e-riiki platvormi põhimõttel, et teeme erasektorile kättesaadavaks komponente ja anname võimaluse riigi taristu, andmete ja süsteemide baasil uusi lahendusi luua ja pakkuda.
  5. Loome e-riigi arendusfondi, investeerime igal aastal e-riigi arendusfondist 5% rakenduslikku teadus- ja arendustegevusse (sh küberjulgeoleku alal). Käivitame e-riigi ja küberturbe tehnoloogiate kiirendid Start-Up Estonia raames.
  6. Käivitame ametnike digiakadeemia programmi digioskuste laialdaseks tõstmiseks.
  7. Edendame innovatsioonihangete süsteemi. Arvestame riigihangete juures innovatsiooni komponenti.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

“Kaasame erasektorit rohkem e-riigi arendusse, anname uut hoogu avaandmete kättesaadavuse parandamisele, et andmete avamine saaks uueks normaalsuseks. “

Rene Tammist, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister