Konkurentsivõimeline maamajandus

Arukas biomajandus ehk maa-, metsa- ja veeressursside heaperemehelik ja keskkonnahoidlik kasutamine on oluline alus Eesti jätkusuutlikkusele ja maapiirkondade arendamisele. Põllumajandus on olulisim maaressursi kasutaja, meie toiduga varustaja ja tähtis eksportija. Põllumajanduse ja toidutootmise hea käekäik ja jätkusuutlikkus on võimalik toodangu kõrgema lõppväärtuse kaudu. Sellele peavad tuge pakkuma toimiv ühistegevus ja ausad kaubandustavad.

  • Maksame otsetoetusi (üleminekutoetusi) maksimaalmäärades.
  • Toetame ühistulisi ettevõtteid ja tegelikke tootjaid.
  • Vähendame toidu raiskamist.
  • Lõpetame loomade väärkohtlemise tööstuslikus loomapidamises.

Meie seisukohad

  1. Tagame läbirääkimistel põllumajandusele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu turul.
  2. Jätkame 2020. aastal riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist maksimaalmäärades.
  3. Maksame noorte põllumajandustootjatele toetust Euroopa Liidu kokkulepitud maksimaalmäärades.
  4. Jätkame väikepõllumajandustootjate toetusega ja tõstame toetusmäära.
  5. Toetamaks enam väikesi ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid, rakendame tõhusamalt tootmiskohustustega seotud toetusi.
  6. Maksame ühtse pindalatoetusega igale põllumaa hektarile võrdset toetust.
  7. Toetame innovatiivseid lahendusi n-ö euroheina tootnud rohumaade keskkonnahoidlikuks ja tootlikuks kasutamiseks.
  1. Toetame investeeringutoetustega keskkonnainvesteeringuid ning muid avalikku hüve pakkuvaid projekte. Üksikettevõtte tootmisega otseselt seotud investeeringute puhul tuleb enam kasutada finantsinstrumente, mis paneb vastutuse projekti elujõulisuse eest ettevõtjale.
  2. Jätkame Natura 2000 metsaalade toetuste maksmist riigieelarvest keskkonnaministeeriumi kaudu. Vabanevad vahendid kasutame MAKi Eesti riigipoolse finantseerimise suurendamiseks.
  1. Toetame Eesti toidu programmi ja kohaliku toidukultuuri arengut, samuti mahemajanduse tervikprogrammi.
  2. Lõpetame loomade väärkohtlemise tööstuslikus loomapidamises, tõhustades järelevalvet loomapidamistingimuste üle.
  3. Lõpetame toidu raiskamise. Koostöös tootjate, kaubandusettevõtete ja toidupankadega arendame edasi võimalusi toidu äraviskamise vältimiseks. Toetame riigi poolt Eesti Toidupanka ja teisi abiorganisatsioone, et korraldada toidu jõudmine abivajajateni enne toidu realiseerimistähtaja lõppemist.
  4. Vähendame järelevalvekoormust ettevõtetele, kes on seni eeskujulikult toiduohutuse ja päritolu nõuetest kinni pidanud. Tagame toiduainete korrektse märgistamise, et välistada tarbija eksitamine nii toidu päritolus kui ka tootmis- ja töötlemisviisides.
  5. Toetame turule orienteeritud mahepõllumajanduse edasist arengut.
  6. Suurendame aiandussektori konkurentsivõimet. Vähendame maagaasi aktsiisi katmikaladel kasutavas kütuses.
  1. Toetame ühistegevust põllumajanduses ja kalanduses.
  2. Tugevdame Maaelu Edendamise Sihtasutust. Loome riigi, põllumajandusettevõtete ja MESiga koostöös riskiabifondi.
  3. Suurendame tehnorajatiste talumistasusid.
  4. Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diiselkütusele soodsama aktsiisimäära.
  5. Suurendame investeeringuid maaparandussüsteemide korrashoiuks.
  6. Toetame jahiseltse metsloomade käitlemisega seotud investeeringute soetamisel.
  1. Toetame teadus- ja arendustegevust ning panustame innovaatiliste lahenduste leidmisele ja kasutuselevõtule kalavarude majandamisel vesiviljeluse ja merivesiviljeluse arendamisel.
  2. Rakendame keskkonnakaitse põhimõtteid, mis keeldude asemel toetavad ressursi tõhususe ja tootlikkuse kasvu. EL baastasemest rangemate keskkonnanõuete kehtestamine Eestis peab olema pigem erand kui reegel ja piiratud selgelt põhjendatud vajadusega.
  3. Peame oluliseks põllumajandus- ja toiduteaduste arengut, eelkõige seotuna põllumajanduse ja toidusektoriga, aga ka biotehnoloogiasektori majandusliku võimekuse kasvuga.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

“Maksame noorte põllumajandustootjatele toetust Euroopa Liidu kokkulepitud maksimaalmäärades.”

Ivari Padar, Euroopa Parlamendi liige