Hoitud loodus ja puhas keskkond

  • Majandame metsa mõistlikult. Hoiame lageraied kontrolli all!
  • Liigume selles suunas, et Eesti majandus põhineks 100% taastuvenergial, andes sellega hoo kohalikule taastuvenergia tootmisele ja tööstusele.
  • Loobume ühekordsete plasttoodete kasutamisest.
  • Soodustame uute keskkonnasäästlikel lahendustel põhinevate tööstusharude teket.

Meie seisukohad

Eesti kliimaeesmärgid peavad olema ambitsioonikad. Vaja on plaani, kuidas Eesti süsinikuheidet vähendada. Mõistlik on kombineerida eri võimalusi – sh tuuleenergia, päikeseenergia, biomass – viisil, mis tagab ka looduskeskkonna säilimise. Meil tuleb lahendada keeruline väljakutse, kuidas minna üle taastuvenergiale nii, et põlevkivisektori töötajatel säiliks kindlus tuleviku ees. Üleminek peab olema pikaajaline, sujuv ja kontrollitud, koos meetmetega alternatiivsete töökohtade tekkimiseks tööstuses.

  1. Võtame pikaajaliseks eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti energiatootmise süsinikuheide viidud nullini.
  2. Tõstame taastuvenergeetika osakaalu elektri- ja soojusmajanduses. Võtame eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest sisetarbimise jagu elektrienergiat ja soojusmajanduses läheme 100% üle taastuvenergiale ning kavandame ja rakendame selleks konkreetseid meetmeid. Suuname põlevkivitööstust suurema lisandväärtuse ja väiksema keskkonnakahju suunas.
  3. Kehtestame õiglased ressursitasud ja keskkonnatasud, mis arvestavad põlevkivisektori välismõjuga. Suurendame põlevkivi ressursi- ja saastetasudest laekuvate vahendite kasutamist Ida-Virumaa arengu toetamiseks.
  4. Lõpetame puidu kasutamise elektri tootmiseks Narva jaamades. Seame taastuvenergia kasutamise ja energiatõhususe määrad kriteeriumiteks riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste hangetes.
  5. Eelistame transpordis taastuvenergiat kasutavaid sõidukeid ja toetame nende teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist. Pooldame nõudepõhise transpordi ning jagamisteenuste levikut. Riigihangetel tuleb transpordivahendite soetamisel eelistada keskkonnasäästlikke sõiduvahendeid.
  6. Toetame teise põlvkonna biokütuste tootmist, näiteks väheväärtusliku puidu ja põllumajandusjäätmete kasutamist metanooli ja etanooli tootmiseks. Säilitame biometaani aktsiisivabastuse.
  7. Taastame ettevõtetele toetuse elektriautode soetuseks tarbesõidukitena.
  8. Leiame lahendused, nagu täiendavate radarite lisamine, mis võimaldaksid tuuleparkide rajamist piirkondadesse, kus kehtivad kaitseotstarbelised piirangud.
  9. Meie eesmärk on kiirete ja keskkonnasäästlike ühenduste loomine. Liigume kogu raudtee elektrifitseerimise ja elektriparvlaevade kasutusele võtmise suunas.
  10. Toetame pikaealiste puittoodete kasutamist, näiteks avaliku sektori hoonete ehitamist ja kõrghoonete ehitamist puidust.
  11. Panustame riiklike meetmetega ökoloogiliste ja nutikate elamute, asumite ja territoriaalsete üksuste rajamisse.
  12. Panustame hoonete energiasäästlikusse. Meil ei ole 2030. aastaks ühtegi madalama klassi energiaklassiga hoonet avalikus sektoris! Aitame kaasa säästlike ja madala energiatarbega majade edendamiseks, sh projekteerimiseks ja ehitusjärelevalveks. Mälestistel, muinsuskaitse ja miljööväärtusega aladel rakendame hoonete energiatõhususe saavutamiseks eraldi toetusmeetmeid.
  13. Eelistame kultuuri- ja tööstuspärandi hulka kuuluvate hoonete renoveerimist uute rajamisele.
  14. Toetame sundliikumist vähendavat planeerimist, ühistranspordi ja kergliikluse arendamist ning kohalikest taastuvressurssidest energia ja kütuse tootmist.
  15. Loome energiaühistutele pikaajaliseks arenguks vajalikud õiguslikud ja majanduslikud tingimused. Soodustame energia väike- ja mikrotootmist ja vähendame seatud piiranguid.
  16. Kasutame CO2 kvoodimüügivahendid 100% energeetika ja kliimapoliitika tegevusteks, alandades sellega taastuvenergiatasu tarbijatele.
  17. Jätkame Eesti lahtihaakimist Venemaa elektrisüsteemist. Arendame siseriiklike salvestus- ja tippkoormuste katmise võimekust. Mitmekesistame energiaallikaid rajades sealhulgas LNG terminali. Väldime elektrisüsteemihalduri sekkumist elektriturule.

Mets ei kujuta endast mitte üksnes suurt majanduslikku ressurssi, vaid ka suurt ökoloogilist, kultuurilist ja vaimset rikkust. Eesti metsapoliitika peab nii lühikeses kui ka pikaajalises perspektiivis tagama meie metsade säilimise ja elurikkuse. Suurendame Eesti metsarikkust ja pärandame oma lastele terved metsad. Eesti puidutööstus ja puidutooted annavad olulise panuse majanduskasvu, seetõttu on vajalik just koostöös sektoriga leida keskkonnasäästlikud lahendused tulevikuks. Peame oluliseks ka töökohtade säilitamist metsanduses. Peame väga oluliseks metsanduse arengukava koostamist ühiskonna osaliste koostöös.

  1. RMK ei ole meie jaoks dividendimasin. Oluline eesmärk peale riigimetsa majandamise kõrval peab olema metsade sotsiaalsete, kultuuriliste ja loodusväärtuste hoidmine.
  2. Teeme ettepaneku erametsaomanikele sõlmida vabatahtlik hea tava kokkulepe kevadise raierahu laiendamiseks.
  3. Ühtlustame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise ja ei tee vahet Natura 2000 võrgustikku kuuluvate ja mitte kuuluvate kaitsealade vahel. Uute piirangute kavandamisel kompenseerimine omanikule saamata jääva tulu.
  4. Asulalähedases metsas lageraiet ei tehta. Taastame asulalähedaste metsade kaitse ja toetame rohevööndimetsade püsimetsana majandamist. Alustame asulalähedaste metsade ostmist RMK omandusse, et neid majandada püsimetsana.
  5. Toetame ökosüsteemi teenuste osutamist. Loome toetusprogrammi metsaomanikele, kelle metsamaad on valdavalt majandamisest väljas.
  6. Planeerime riigimetsade majandamist ruumiliselt, lähtudes looduslikest piiridest ja metsaeraldistest, et vältida metsamaastike killustumist ning vähendada suurte lageraiete keskkonnamõju.
  7. Koostöös ökoloogide, metsateadlaste, ja -majandajatega kehtestame ja piirame raiemahte puuliigiti.
  8. Anname metsale aega taastumiseks! Me ei luba teha raiet enne, kui kõrvaloleval raielangil on noor mets vähemalt 1,3 meetri kõrgune.
  9. Viime läbi vääriselupaikade inventuuri ja tõhustame vääriselupaikade ja suure kaitseväärtusega metsade kaitsemeetmeid koos adekvaatsete kompensatsioonimehhanismidega.   
  10. Eraldame lisavahendeid looduslike pühapaikade kaardistamiseks ja inventeerimiseks.
  11. Toetame metsataimede kasvatamist ja suurendame toetust metsauuendamisele.
  12. Maksupoliitika peab toetama omanike, eriti väikeomanike huvi, olemaks metsa omanik ja jätkusuutlik majandaja. Tõstame maksuvaba tulu määra metsamaterjali müügil 5000 eurole ja laiendame selle füüsilisele isikule.
  13. Lõpetame keskkonnapiirangutega metsa- ja põllumaadele makstud toetuste maksustamise.
  14. Anname Eesti metsale kõrgema lisandväärtuse. Toetame innovatsiooni puidutööstuses ja arendame keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Toetame jõuliselt suunda, et võtta jäätmeid korduskasutusse. Selleks arendame optimaalselt toimiva jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustikku. Eesmärk on saavutada prügiveo teenuse madalam hind ja pöörata tähelepanu rohelisele mõtlemisele ning sorteerimisele. Omavalitsuste roll jäätmekäitluses peab suurenema. Ühtlasi tuleb riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele läbipaistev ning arusaadav jäätmehoolduse rahastus. Jäätmemajanduses peab kehtima kuldreegel „Kes saastab, see maksab“. Kõige kallimalt maksustame prügi matmise, järgmiseks tasemeks jääb jäätmete kasutamine energia saamiseks ning kõige soodsamaks variandiks prügi ringlussevõtt.

  1. Seame sihiks, et prügilatesse ei ladestataks jäätmeid, piirame aasta-aastalt ladestamisele minevat jäätmehulka. Toetame olmejäätmete tekkekohal liigiti kogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70 protsendile olmejäätmetest. Võtame pikaajaliseks sihiks liikumise nulljäätme majanduse suunas. Toetame teadus- ja arendustegevust ringmajanduse edendamiseks, et selles valdkonnas tekiks uusi innovaatilisi ettevõtteid ja platvorme.
  2. Loome võimalused, et jäätmeid kogutakse tekkekohal maksimaalselt liigiti. Korraldatud jäätmeveo raames töötame välja ühtse üleriigilise liigiti kogumise süsteemi. Liigiti jäätmete kogumine peab olema soodsam segaolmejäätmete kogumisest.
  3. Selleks, et metsaalused oleksid puhtad ja ehituspraht ega autorehvid ei vedeleks looduses, peavad jäätmejaamad olema avatud aasta ringi. Suurendame riiklikku toetust jäätmekeskuste haldamiseks.
  4. Laiendame pandipakendi süsteemiga kaetud taara loetelu.
  5. Toetame lagunenud ja kasutusest väljajäänud hoonete lammutamist riiklikult.
  6. Toetame pakendivaba kaubandust ja seame eesmärgiks minna üle biolagunevatele ja korduvakasutatavatele pakenditele. Suuname tarbijad lõpetama ühekordsete plastnõude ja mugavustoodete kasutamise.
  7. Toetame maailmakoristuspäeva jätkamist ja Eesti juhtrolli selle korraldamises.

Majandusedu ja looduse hoidmine ei välista üksteist. Eelkõige on vajalik keskkonnahoidlik mõtteviis ja üksteisemõistmine. Kujundame Eestist unikaalse ökoriigi. Me peame üheskoos leidma targad lahendused, mis tagavad nii majanduse arengu kui ka elukeskkonna säilimise. Mõlemad suunad on möödapääsmatud. Meie eesmärgiks on keskkonnasäästlike uute tööstusharude arendamine.

  1. Igal elanikul peab olema kättesaadav kvaliteetne, puhas ja vastuvõetava hinnaga joogivesi. Jätkame vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise toetamist.
  2. Lõpetame Eestis 2024. aastast karusloomakasvatuse karusnaha tootmiseks.
  3. Rakendame Eestis GMO ettevaatlikkuse printsiipi.
  4. Loome tõhusa teavitussüsteemi, mille abil hõlbustame põllumeeste ja mesinike koostööd. Tõstame mõlema poole teadlikkust ja karistame tahtlikke rikkumisi taimekaitsevahendite kasutamisel.
  5. Tagame vastutustundliku jahipidamise. Seisame selle eest, et jahipidamise korraldamine toetuks ka edaspidi koostööle maaomanikega, loodust säästvale ja loodusest lugupidavale hoiakule.
  6. Soodustame keskkonnahoidlikku maaviljelust ja loomakasvatust, mis kasutaks paremini ära keskkonna pakutavaid võimalusi ning soodustaks looduslikku mitmekesisust.
  7. Lasteaedade, koolide, haiglate ja kaitseväe toitlustamisel eelistame mahe- ja kohaliku toidu kasutamist.
  8. Ettevõtjatega partnerluses arendame ökoinnovatsiooni. Toetame riigi, ettevõtete ja ülikoolide partnerlust rohemajanduspoliitika väljatöötamisel, mis on suunatud toodete materjalikulu vähendamisele, toodete taaskasutuse võimaluste suurendamisele ja kohalike materjalide kasutamisele ning tootmise keskkonnamõju vähendamisele. Kaalume maksusoodustuste rakendamist.
  9. Paneme Väikese väina vee uuesti voolama ja vähendame tammi keskkonnamõju. Rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.
  10. Pärandkooslused, nagu loopealsed karjamaad, rannaniidud ja puisniidud, on maailma ühed liigirikkaimad kooslused. Tagame pärandkoosluste taastamiseks vajalikud vahendid riigieelarvest.
  11. Kalavarud on looduslik ressurss ja meie ühine rikkus. Puhastame kudekraavide ja -jõgede suudmed setetest ja muudest vee ja kala liikumise takistustest, et Eesti kalavarud kasvaksid.
  12. Toetame Tallinna loomaaia arendamist riiklikest vahenditest.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

„Olen jõudnud arusaamisele, et koheselt tegutsemata pole teatud muutusi Eestis varsti võimalik enam tagasipöörata,“

Roy Strider, kirjanik