Eesti keele ja kultuuri areng

Kultuuripoliitika kujundamisel lähtume Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Käsitleme seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse tagamise ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel.

  • Tagame kõigile kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele 2020. aastaks vähemalt Eesti keskmise sissetuleku.
  • Anname koolidele iga lapse kohta 100 eurot kultuuriürituste ja -pärandi külastamisteks.
  • Rajame linnahalli tänapäevase ooperi- ja kontserdisaali koos konverentsikeskusega.
  • Tagame kunstniku- ja kirjanikupalga projekti jätkumise ja otsime võimalusi palgasaajate ringi suurendada.
  • Loome Eesti ettevõtjatele võimaluse erisoodustusmaksuvabalt toetada oma töötajate kulusid kultuuriürituste ja -asutuste külastamisel.
  • Toetame eestikeelse trükisõna, oskussõnavara ning eesti teaduskeele arengut.

Meie seisukohad

  1. Tagame kõigile kõrgharidusega riigi eelarvest palka saavatele kultuuritöötajatele 2020. aastaks vähemalt Eesti keskmise sissetuleku. Koostöös kultuuritöötajate ametiühingu (TALO) ja kohalike omavalitsustega otsime võimalusi, et taoline sissetulek ning sotsiaalsed garantiid oleks tagatud kõigile kultuuritöötajatele.
  2. Tagame kunstniku- ja kirjanikupalga projekti jätkumise loomeliitudega kokkulepitud tingimustel ja otsime võimalusi palgasaajate ringi suurendada. Kõigile loomeliitudesse koondunud loojatele tagame sotsiaalsed garantiid.
  3. Tagame huvikoolide õpetajate ja  tantsu- ja koorijuhtide töö väärika tasustamise koostöös kohalike omavalitsustega.
  1. Et Eestile nii oluline laulu- ja tantsupeoliikumise traditsioon tugevneks, tagame laulu- ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning jätkame suurpidude toimumispaikade korrastamist.
  2. Eesti maailmatasemel muusikatraditsiooni arendamiseks rajame linnahalli tänapäevase ooperi- ja kontserdisaali. Seeläbi teeme korda olulise kultuurimälestise ning paneme aluse rahvusvahelisele kultuuri- ja konverentsikeskusele.
  3. Eesti kirjanduskultuuri säilimiseks renoveerime rahvusraamatukogu nüüdisaegseks hooneks ja viime sinna ka rahvusarhiivi Tallinna keskuse.
  4. Loome Eesti Rahvusringhäälingule kaasaegsed töötingimused. Rajame uue telemaja raadiomajade vahele.  Loome rahvusringhäälingule sõltumatu rahastusmudeli.
  1. Loome kõigile Eesti noortele võimaluse osa saada meie rikkalikust kultuurist ja anname koolidele iga lapse kohta 100 eurot õppeaastas sihtotstarbelist raha, et katta õpilaste kulud ühiselt korraldatud kultuuriürituste ja -pärandi külastamistel. Sellele lisaks loome võimaluse taotleda täiendavat transporditoetust nendele koolidele, mis asuvad maakonnakeskustest ja suurematest linnadest kaugemal.
  2. Loome uusi võimalusi kunstist osasaamiseks ning rahvusvahelist kunstiprojektide korraldamiseks ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Toetame kunstituru ja galeriide võrgustiku arengut ning Eesti kunstnike pürgimist välisturgudele.
  3. Suurendame toetusi Eesti filmikunstile ja osutame abi kohaliku filmitööstuse materiaalse baasi arendamiseks.
  4. Selleks et innustada inimesi ja ettevõtteid kultuuri panustama, muudame annetused Eesti Kultuurkapitalile tulumaksuvabaks ja tagame Eesti Kultuurkapitalile kindlad tuluallikad, sõltumatuse ja aastatega ennast tõestanud toimimispõhimõtetest kinnipidamise.
  5. Vabastame erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused oma töötajate kultuuriürituste ja
    -asutuste külastamisel.
  1. Koostöös kohalike omavalitsustega seisame hea rahvaraamatukogude võrgu säilimise eest, laiendades seal pakutavaid teenuseid. Raamatukogude tähtsus Eesti kultuuris on suurenenud, sest nendest on kujunenud nüüdisaegsed info- ja kogukonnakeskused. Kutsume ellu „Tiigrihüppe 2“, tagades kõikidele rahvaraamatukogudele nüüdisaegsed IT-vahendid ja ülikiire internetiühenduse.
  2. Loome eeldused e-raamatute arvu kasvule ja suuremale levile, toetades Eesti väärtkirjanduse ja eelistatult koolides loetava soovitusliku kirjanduse väljaandmist e-raamatutena. Alandame e-raamatute käibemaksu paberraamatutega samale tasemele.
  3. Jätkame digitaalsete vahendite ja e-teenuste kasutuselevõtuga ning seeläbi tagame kõigile uued võimalused saada meie kultuuripärandist ja kultuurist ning ka neile meie inimestele, kelle elukoht asub väljaspool Eestit.
  1. Et hoida kasutuses kultuuriväärtuslike hooneid, eelistame riiklike investeeringute tegemisel olemasolevate väärtuslike hoonete korrastamist uue ehitamisele. Riigi ja ELi rahastatavad hooned peavad sündima avalike arhitektuurivõistluste kaudu; seame eeltingimuseks kvaliteetse elukeskkonna loomise.
  2. Et tagada inimestele parima elukeskkonna loomise, tõstame ruumiloome riigi tasandi küsimuseks ja viime ellu laiapõhjaliselt kokku lepitud ruumiloome ekspertkogu ettepanekud.
  3. Jätkame väikelinnade elukeskkonda kvaliteetsemaks muutva „Hea avaliku ruumi“ programmiga ja soovime, et linnasüdamete korrastamiseks oleks omavalitsustel võimalus taotleda raha struktuurivahenditest.
  1. uuendame eesti keele strateegiat, lähtudes eestlaste suurenevast hargmaisusest, kasvavast töörändest ning uutest väljakutsetest keelekasutusele digikeskkonnas. Eelisarendame keeletehnoloogia alaseid uuringuid.
  2. peab Eesti avalik-õiguslikes kõrgkoolides kõigi erialadel olema võimalik saada tasuta eestikeelset õpet.
  3. rahastame riiklikult eestikeelse digitaalse õpisisu loomist ja pidevat uuendamist.
  4. toetame eestikeelse trükisõna ning eesti teaduskeele arengut.
  5. peame vajalikuks jätkuvalt riiklikult rahastada eesti kultuurivaramu digiteerimist.
  6.  toetame uuringute ja arendusprojektide eelisrahastamist eesti keele kasutamiseks digimaailmas.
  7. tõhustame Eesti Instituudi tegevust, et säilitada ja arendada Eesti kultuuri maailmas.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

“Kultuur on Eesti riigi esimene ja peamine olemise mõte. Kultuurivaldkonnale pühendunud inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu.”

Indrek Saar, kultuuriminister