Sven Mikser: Kaja Kallas läks tõeväänamise teed

Lugesin eilsest Postimehest Reformierakonna juhi Kaja Kallase perepoliitikast pajatavat arvamuslugu ja mind valdasid kummalised tunded, kirjutab Sven Mikser.

Erinevalt Kaja Kallaselt istusin ma 2014. aasta hilistalvel Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuskõnelustel laua taga, seetõttu mäletan toona toimunut kirkalt ja selgelt. Sotsiaaldemokraatide põhimõtteline lähtekoht oli see, et oleme valmis valitsusse tulema vaid juhul, kui uus koalitsioon tõstab tuntavalt lastetoetusi. Seda sai ka korduvalt meedia vahendusel välja öeldud. Reformierakonda ei olnud selles küsimuses lihtne murda ja mitu korda oleksid kõnelused peaaegu katkenud. Piike murti mitu päeva ja sõna otseses mõttes iga lisaeuro üle. Lõpuks kirjutati meie survel koalitsioonileppesse lastetoetuste tõus seniselt 19 eurolt 45 eurole. See hüppeline tõus seadustati riigikogus 2014. aasta juunis ja 2015. aasta jaanuaris kerkis esimesele ja teisele lapsele makstav toetus pea kaks ja pool korda. Uue riigikogu valimise järel peetud koalitsioonikõnelustel tõstsime lastetoetuste teema taas lauale ja saavutasime selle, et tänaseks on universaalne lastetoetus 60 eurot.

Seda, kuidas Reformierakond on lastetoetuste teemal eestvedamise asemel pigem järel lohisenud, sobivad illustreerima ka 2013. aasta novembris riigikogus peetud ööistungid, kus sotsiaaldemokraadid võitlesid lastetoetuse kolmekordistamise eest. Toona ei hoidnud Reformierakonna saadikud värve kokku, et seda ettepanekut maha laita ja naeruvääristada.

Ajas veelgi tagasi minnes jõuame aastasse 2008, mil toonane valitsusjuhist Reformierakonna esimees Andrus Ansip võrdles parlamendi kõnetoolist kõneldes 300 krooni ehk 19 euro suurust universaalset lapsetoetust lennukilt raha külvamisega. See Eesti poliitklassikasse läinud lause kutsus otsesõnu üles universaalseid lapsetoetusi kaotama. Samasuguste seisukohtadega on Reformierakonna poliitikud viimase kümne aasta jooksul esinenud korduvalt.

Täiel määral ei vasta tõele ka Kaja Kallase väide Reformierakonna juhtrollist kolmanda lapse toetuse loomisel. Tänase 300-eurose määrani tõusis kolme- ja enamalapselisele perele makstav toetus mäletatavasti 2017. aasta 1. juulil ja vastava seadusemuudatuse võttis riigikogu vastu 2016. aasta detsembris ehk ajal, mil Reformierakond istus juba opositsioonis.

On tõsi, et lapsetoetuste tõstmisel oli Reformierakond sunnitud omaaegsete koalitsioonipartnerite, eeskätt sotsiaaldemokraatide survele järele andma. Aga see ei muuda oravaparteid selle teema eestvedajaks. Ausus ei tohiks poliitikuid maha jätta ka valimiskampaanias ja on pettumust valmistav, et Kaja Kallas on sedapuhku läinud tõe väänamise teed.