Siseminister Katri Raik: eestlus Ida-Virumaal vajab kaitset ja koosõppiv kool arendamist

Hea kolleeg minister Janek Mäggi külastas Ida-Virumaad ning sai seal kinnitust, et vene lapsevanemad panevad lapsi eesti kooli. Tõsi, nii see on ja juba kümmekond aastat. Iga kümnes vene laps Eestis käib eesti koolis. Ida-Virumaal torkab see eriliselt silma, sest eestlaste arv on Ida-Viru linnades märkimisväärselt vähenenud. Viimase kümne aastaga on  Ida-Viru suurtest, valdavalt venekeelsetest linnadest Narvast, Kohtla-Järvelt ja Sillamäelt lahkunud 1641 eesti inimest, kirjutab Katri Raik, kes on sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja esinumber Ida-Virumaal.

Eestlased on Ida-Virumaal väike vähemus. Emakeelena kõneleb eesti keelt iga viies kohalik inimene. Sisuliselt on kogu Eesti pilt vastupidine, kümnest eestimaalastest kolm kõneleb kodus vene keelt. Oleme aastaid muretsenud oma venelaste pärast, nüüd on aeg kaasa elada eestlastele Idas. Täna on selge, et eestlusest ja eesti koolist kujuneb eelolevate Riigikogu valimiste põhiküsimus kohaliku eestlaskonna jaoks.

Praegu on tulipunktis Kohtla-Järve Järve gümnaasium, eestikeelne nn torukool, kus õpivad lapsed esimesest kaheteistkümnenda klassini. Järgmisel aastal tuleb gümnaasiumiõpilastel minna riigigümnaasiumisse, kuhu tulevad ka vene noored. Eesti põhikool arusaadavalt jääb. Sama ootab paari aasta pärast ees Narva Eesti Gümnaasiumit. Kas see on suur õnnetus, kas see on eestluse lõpp? Ei, ei ole. Seda sel juhul kui haridusmuudatused on kogukonnaga läbi räägitud ning eesti keele säilimine ja areng tagatud. Praegu paistab, et Kohtla-Järvel on nii linnavalitsusel kui ka riigil, uuel kooli omanikul, osa tööd jäänud tegemata. 

Arusaadavalt peab uuel gümnaasiumil olema oma eriti põnev õppekava ja tööpõhimõtted, mis muuhulgas loovad eestikeelse keskkonna. Need vene noored, kes gümnaasiumisse tulevad, õpivad valdavalt eesti keeles ja seda peab kool reaalselt tagama. Kindlasti ei ole mõistlik eestlasi ja venelasi lahus hoida ja näiteks bioloogiat õpetada eesti keeles eestlastele ühes klassiruumis ja kõrvalruumis õpetada keemiat vene noortele, aga ka eesti keeles. Riigigümnaasium Ida-Virumaal nõuab eriti tugevat ja visiooniga direktorit ning tugevat õpetajaskonda. Gümnaasiumi mõõt on hariduse kvaliteet.

Kahjuks ei ole loodavatel gümnaasiumitel teadaolevalt selgeid kontseptsioone ja seetõttu on kohalike eestlaste mure igati põhjendatud. Teadmatus tekitab ebakindlust ja hirmu.       

Mis puudutab kohalikku eestlust, siis ei ole kellelgi, ka kohalikul venekeelsel elanikkonnal kindlasti midagi selle vastu, et piirkonda asub elama rohkem eestlasi, kuuleb rohkem eesti keelt, saab käia eesti teatris ja kontserdil. Kuidas seda saavutada, see nõuab ühist arutelu ja seejärel järjekindlat tegutsemist. Kohaliku eestluse edendamist toetab iga vähegi mõistlik poliitik. Ideed peavad tulema kohapealt.

Lisan siiski, Ida-Virumaal on kogukondade piirid hägustumas, eesti keele oskus noortel aina parem ning suhtlemine noortega esimeses kohalikus riigigümnaasiumis Jõhvis kinnitab, et eesti-vene probleem on pigem vanemate, mitte noorte probleem. Eesti-meelsuse vähesuses ei saa ma neid noori, kellega olen rääkinud, kuidagi kahtlustada.

Avaldatud ERRis 27.12.