Sirje Tobreluts peab peret ja kodu kõige tähtsamaks

„Alati ei saa kõigiga sõber olla, kuid inimlikult saab suhtuda kõigisse,“ on Sirje Tobrelutsu üks põhimõtteid, mille järgi ta talitab.

See lause võtab väga lühidalt kokku, mida Sirje Tobreluts elus väärtustab. Just olulised asjad on põhjus, miks korduvalt riigikogu valimistel oma piirkonnas tulemustelt pingereas teisele kohale platseerunud naine otsustas tänavu taas kandideerida. „Kui oled selle asjaga nii palju jännanud, kandideeri muidugi,“ toetas seda mõtet ka Sirje abikaasa Rein.

Vaata kõiki Võru-, Valga- ja Põlvamaa kandidaate

Sirjele südamelähedasemad teemad on omastehooldus ja hooldekodud ning kõige sellega kaasnev hoolivus üldisemalt. Naine teab, millest räägib, sest on ise väga rasketest oludest välja tulnud. Vanemateta Sirje võttis omal ajal hoole alla üks vanainimene, kellel endal oli viis last kasvatada. „Ta ütles ikka, et peab nii kaua elama, kuni ma ülikooli lõpetan. Mõni kuu hiljem ta surigi.“ Sirje tunnistab, et just sellelt naiselt sai ta tulevikuks kaasa headuse ja tarkuseterad elus edasi minna. Ja töökuse. „Tööta ei tule ükski asi. Ainult töö aitab vaesusest välja,“ on Sirje veendunud.

Hoolt ja armastust ka lastekodulastele

Tööd pole Tobrelutsude pere kunagi kartnud: ettevõtlikele maainimestele omaselt on ellujäämiseks rassitud ööpäev läbi maasikapõllul, kasvatatud varast kartulit, kapsast ja kurki. Sirje usub, et rohke füüsiline töö on teda vormis hoidnud nii, et kartulikoti tõstmine on tema käes praegugi käkitegu. „Tänu sellele saan ma ilmselt ka oma selga kiita, sügisel võtsin hektari jagu kartulit käsitsi üles igasuguste hädadeta.“

Esinduskogus asuks Sirje esimese asjana aga omastehooldusega tegelema. „Kagu-Eestis on Eesti ilusamad hooldekodud ja vajadus nende kohtade järele on väga suur. Kuid kohatasu on liiga kõrge, pered on siin jäetud omapäi,“ nendib ta. Kui pereliikmel oleks võimalus soodsamatel tingimustel hooldekodus olla, oleks väärtustatud aga nii tema vanaduspõlv kui ka pere noorimate liikmete elu. Nemad omakorda saaksid võimaluse tööl käia ja riigile makse maksta.

Sirje soovib väga, et riigi poliitika väärtustaks peresid senisest rohkem, sest ainult pere suudab igale inimesele anda kindlustunde ja arengutoe. „Mina olen kõik rasked ajad tänu perele üle elanud. Koostöö, hoolimine, mõistmine ja armastus on elu alus,“ kinnitab naine. Ta on andnud need põhimõtted edasi ka oma pojale Tarmole ja tütrele Kristinale, kelle peredega tihedalt suheldakse. Ja mitte ainult: Sirje hoolt ja armastust on jagunud ka Tilsi lastekodu kasvandikele Margele ning Urmasele, kes mõlemad on naisel hinges ja kellele on Tobrelutsude uks alati avatud. „Kui sind poleks olnud, kuidas ma oleksin siis oma kodu hoida osanud,“ on Sirje elus üks parimaid komplimente, mis tegi talle Marge.

Tähelepanu heale haridusele

Vanaema ja lapselapsed.

Teine teema, mille pärast Sirje südant valutab, on alusharidus. „Sellele kuluvad summad on Eestis väga ebaühtlased ja vanemad peavad sinna palju panustama. See ei tekita kindlustunnet.“ Tema meelest on nii, et kui kool on lastele tasuta, siis peaks seda olema ka lasteaed. Sirjel on hea meel, et vähemalt Põlva vallas langes osaliselt ka tema töö tulemusena hiljaaegu lasteaia kohatasu kümne euro võrra ja osa söögirahast võttis omavalitsus samuti enda kanda. „Lapsed on meie tulevik ja neid tuleb väärtustada. Kõik lapsed on võrdsed ja nende heaolusse ei pea panustama toetustega,“ väidab naine. Kui peredele tagada kindlam teadmine, et riik neist hoolib ja neid väärtustab, sünnib ka kolmandaid lapsi rohkem.

Väga oluliseks peab ta ka kogukonna kokkuhoidmist, sest ainult nõnda ei jää külad tühjaks. Sirje töötas 32 aastat ja 10 kuud Laheda vallavanemana ning tema käes on Eesti ühe staažikama omavalitsusjuhi tiitel. Seega on tal maaelu edendamiseks kogemusi omajagu ja neid soovib ta riigikogus ära kasutada. Just sellele kogemusele toetudes võib ta kinnitada, et vähemalt tema kodukandis asjad toimivad. Erilist heameelt tunneb ta selle üle, et tänu katuserahale sai renoveeritud Tilsi lasteaia mänguväljaku aed ning hooldekodu sai osta abivahendeid ja osta puhkenurka televiisori. Tänavune katuseraha on suunatud Tilsi staadioni katte renoveerimiseks. „Iga sent sellest läks õigesse kohta. Loodan, et renoveeritav staadion saab mõnusaks kooskäimise ja tervisliku ajaveetmise paigaks paljudele siinsetele noortele ja elanikele!“ on naine rahul.

Samuti rõõmustab ta, et Tilssi tuleb järjest enam elama noori peresid, kes teevad vanu maju korda. „See tähendab, et nemadki on märganud, kuidas maal mõeldakse lastele ja noortele.“ Koolihariduse tasemes pole poliitiku kinnitusel juba enam ammu vahet. Rääkimata huviringidest, mida on valida küll ja veel. Sirje lapselaps osaleb näiteks robootikaringis ja on sellega väga rahul. „Huvitegevuse läbimõeldum rahastamine päästab ka kaugemate nurkade lapsi.“

Uisapäisa tegutsemist ei armasta

Pere ja kodu tähtsus kumab läbi kõigist Sirjele olulistest teemadest ja need on talle väga südamelähedased ka isiklikus elus. Tema hobid on samuti läbi ja lõhki seotud Tilsi Pikkjärve kaldal asuva oma kätega ehitatud imeilusa koduga. Juba praegu külvab ta esimesi seemneid mulda, et saaks omakasvatatud lopsakate amplitega kaunistada kogu koduümbruse ja kinkida neid sõpradelegi. „Igal aastal teen sadakond amplit,“ nendib naine naeratades. Lisaks silmailule pakub see hobi võimaluse, näpud mullas, päevapinged unustada. Niisamuti sobib selleks kodumetsades uitamine, olgu üksi jalutades või koos lapselastega puid ja seeni tundma õppides. „See annab mõnusa vabaduse, kui tead, mis sulle elus meeldib.“

Lapselapsi nimetab Sirje oma teiseks suureks hobiks. Õigupoolest kogu elu koos nendega, sest Sirje on veendunud, et just koostegemine ja -elamine võimaldavad õpetada lastele igapäevaseid väikesi elutarkusi ning argipäevas askeldamist. Sestap pole haruldane, kui Sirje tütar Kristinaga üheskoos köögis retsepte proovib ja tolle lapsed sealsamas ninapidi juures kõõluvad.

Sirje ütleb, et nii lapselastega tegutsedes kui ka elus üldse on ta vahel range, vahel järeleandev. Kõik sõltub hetkeoludest. „Ma ei hakka kunagi uisapäisa tegutsema,“ eelistab naine aga asjad läbi mõelda ja seatud eesmärkide suunas sammuda. Sirje miinuspool on ehk, nagu ta ise naerab, otsekohesus. „Siiski on see ka hea, ei jäta pingeid. Vahel muidugi mõtlen küll, et kas ma nüüd siis ikka pidin nii ütlema,“ muigab ta. Ent sellegi juures peab Sirje alati meeles, et kuigi kõigi inimestega ei saa sõber olla, saab kõigisse inimlikult suhtuda. Ja kui seda väikest asja igapäevategemistes meeles pidada, läheb elu edasi palju rõõmsamalt.

Vaata kõiki Võru-, Valga- ja Põlvamaa kandidaate