Saame tuttavaks! Anastassia Kovalenko – ringrajalt poliitikasse

Oled noor ja särav naine, sinu ees on avatud väga mitmed uksed. Miks otsustasid poliitikasse minna?

Mu elus on olnud palju väljakutseid – olgu need siis spordis, juuraametis või akadeemilises plaanis. Kuid peale teise kõrghariduse saamist, sain aru, et soovin oma teadmisi panustada ühiskonnaarengu hüvanguks. Minu hinnangul vajab Eesti poliitika rohkem julgeid, mitmekülgseid naisi ning inimesi, kes suudavad kõnetada kahte suurimat kultuurirühma ning aru saada nende hirmudest, muredest ja vajadustest.

Lisaks olen ise pärit 6 lapselisest perest ning seetõttu tean, kui oluline on riigi panus perepoliitikasse ja lastesse, mille eest sotsiaaldemokraadid ka seisavad.

Vaata kõiki Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita kandidaate

Kas Eesti poliitikas on noori pigem vähe või palju? Kas noorte häält on piisavalt kuulda?

Eesti poliitikas on vähe noori, kuid veel vähem on noori naisi. Arvan, et Eesti poliitika vajab inimesi, kes on sündinud juba taasiseseivunud Eestis ja suudavad rohkem vaadata tulevikku. Mind on kasvatatud teadmisega, et omandaksin parimad omadused vene kultuurist ja parimad omadused ja väärtused eesti kultuurist – et saaksin olla meie taasiseseisvunud Eestis sündinud uue põlvkonna peegelpildiks.

2017. a. sügisel valiti Sind Tallinna volikokku. Mille eest oled Sa linnavolikogu liikmena seisnud?

Kuigi olen Tallinna Linnavolikogus oppositsioonis, on minu jaoks olnud oluline, et maksumaksja raha oleks kulutatud õiglaselt. Seetõttu on minu jaoks olnud määrava tähtsusega istungid, mis on puudutanud Tallinna linna eelarvet. Olen siiamaani arvamusel, et Tallinna bürokraatlik aparaat on ebaproportsionaalselt suur ning selle pidamine ebamõistlikult kulukas. Linn peaks rohkem investeerima lasteadade renoveerimisse, õpetajate palkade tõstmisesse ning ühistransporde võrgu arendamisse.

Kas Sinu poliitilised ambitsioonid on nüüd suuremad, kui poolteist aastat tagasi?

Tihti räägitakse, et noored poliitikud pettuvad poliitikas esimese aastaga, kuid minu puhul on hoopis vastupidi. Olen sihikindel inimene ning mul on ambitsioon suurema poliitika järele. Arvan, et Riigikogu valimistel kandideerimine on loomulik samm, kuna minu soov on alati olnud panustada oma teadmisi riikliku tähtsusega küsimustesse.

Sinu kirg on motosport. Kas sellel on poliitikaga sarnasusi? Milliseid?

Kindlasti võib tõmmata spordi ja poliitika vahel paralleele, eriti valimiste ajal. Nagu ka spordis, nii ka valimistel, on keeruline kontrollida võistlustel ehk valimistel saadud tulemust. Küll aga on sinu kontrolli all ettevalmistus – spordis on selleks treeningud, valimistel sinu kampaania ja sõnumid. Tulemust aga on keeruline ennustada –konkurendid on samuti tugevad ning finišisirgel kipub alati juhtuma ootamatuid asju. Küll aga arvan, et poliitika kui selline on spordist erinev – poliitika elluviimiseks lähtun ma eelkõige oma haridusest, haritusest ja kogemusest.

Oskad väga heal tasemel nii eesti kui vene keelt, suhtled igapäevaselt mõlema keele kandjatega. Kuidas saaks neid kahte kogukonda üksteisele lähemale tuua? 

Kui vaadata avalikku sektorit, siis seal töötab alla 3% venelasi ning vene rahvusest inimesed arvavadki, et nad pole sinna oodatud. Ma kutsun seda “klaaslaeks” ning valitsus peab töötama selle kallal, et klaaslagi saaks purustatud. Eestis on tööjõupuudus ning kui teatud kultuurirühm tunneb, et neid ei võeta kuskile vastu ainuüksi rahvuse pärast, siis sellega me suurendame tööjõupuuduse kriisi veel rohkemgi.

Samuti ei saa me ei üle ega ümber ajaolust, et mõned erakonnad õhutavad siiamaani vaenu kahe kogukonna vahel. Poliitikud peavad suurema tõsidusega suhtuma antud küsimustesse, mitte mängima rahvusküsimuse teemadega, tehes sellest poliitilist kampaaniat vaid häälte kogumiseks.

Kuidas aga saaksid keelt selgeks õppida need inimesed, kes on haridussüsteemist juba ära läinud?

Juba praegu on valitsuse toel tehtud tasuta eestikeelsed kursused inimestele, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Kogemus on näidanud, et huvilisi on olnud väga palju. Tegelikkuses soovivad paljud saada eesti keelt selgeks, kuid neil lihtsalt puuduvad võimalused – kas ajalised või rahalised. Selle kallal peab valitsus tööd tegema, et tagada rohkem kättesaadavaid võimalusi eesti keele selgeks saamiseks.

Sina ise õppisid õigusteadust ja ärijuhtimist. Mida saaks teha, et Eesti majanduskeskkond muutuks efektiivsemaks? 

Eesti põhiline ja kõige olulisem “maavara” on inimene ja inimene saab olla riigi kõige olulisem investeering. Meie peres on alati olnud esikohal haridus ning olen ise suurema osa oma elust pühendanud haridusele. Ma näen, et teadmistepõhine Eesti saab olla meie edasiviiv jõud, mistõttu riik peab investeerima nii haridusse kui teadusesse. Kuid siiamaani on vaadatud teadmispõhist majandust vaid investeeringuna teadusesse, ent minu hinnangul peab see olema ühtne tervik, mis algab riigi investeeringuga juba lasteaiakohatasu kaotamisse. Alates investeeringuga lastesse ja lõpetades investeeringuga kõrgharidusse ning teadusesse, saame rääkida teadmistepõhise Eesti kui ühtse terviku ja süsteemi loomisest.

Kandideerid Eesti kõige mitmekesisemas valimisringkonnas. Kui osutud valituks Riigikokku, kelle huvisid hakkad esindama eelkõige?

Ma ise olen väga mitmekesine inimene, misõttu see ringkond sobib mulle suurepäraselt. Eelkõige valitakse kandidaati siiski maailmavaate järgi – et see ühtiks valija omaga. Seega iga kandidaat, kes on saanud oma valijatelt mandaadi – ongi juba oma valija peegel. Seetõttu ka Riigikogus jätkan ma olemast eelkõige mina ise, sest just seetõttu inimene on tulnud mind valima – sest talle meeldib mu maailmavaade, mitmekülgsus, nägemus Eesti tulevikust ja ühiskonna arengust. Valijalt mandaadi saamisel jään kindlasti seisma nende küsimuste eest, mille eest juba valimiste eel seisan.

Miks on sotsiaaldemokraadid seekord parim valik?

Kuna minu jaoks on oluline ühtne ja võrdne ühiskond, kuid seejuures võimalus olla erinev, siis sotsiaaldemokraadid on ainsad, kes pakuvad vabadust olla sina ise ilma, et peaksid seetõttu millestki loobuma. Sotsiaaldemokraadid ei õhuta kultuurirühmade vahelist vaenu ning ei jaga inimesi õigeteks ja valedeks. Eesti on meie kõigi ühine kodu, kodus on kõik omad  ja igaüks loeb – ongi kõige olulisem sotsiaaldemokraatide sõnum.

Vaata kõiki Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita kandidaate