Riina Sikkut – üleöö ministriks ja ei mingit kahetsust

Liialt meestekeskne Eesti poliitika vajab avatud meelelaadiga uusi tegijaid, kellel on süda õige koha peal. Et muutusi saavutada, tuleb ise panus anda, leiab Riina Sikkut, kes alustas poliitikas kohe tervise- ja tööministri ametikohalt.

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate

Miks te otsustasite eelmisel kevadel poliitikasse minna?

Olin riigikantselei nõunik ja eluga üpris rahul. Vastasin sotside juhile Jevgeni Ossinovskile ausalt, et ka mu mees käib palju lähetuses, lapsed on väikesed, ministriamet stressirohke, milleks mulle see. Samas andsin endale aru, et kui mõni teine naine minult sellises olukorras nõu küsiks, ütleksin, et muidugi võta pakkumine vastu, sest kui usud, et meil on vaja rohkem naisi poliitikasse, siis peab keegi ju selle vastutuse võtma, muidu ei muutu midagi. Eks endal oli raske otsust teha, aga nüüd ütlen küll, et ma absoluutselt ei kahetse. Olen Londonis tervisepoliitikat õppinud, tervisepoliitika analüütikuna töötanud, teemade ja inimestega tuttav. Erialaselt on superhuvitav aeg.

Kas ministriamet muutis ka igapäevast elukorraldust?

Huvi keraamika vastu tekkis Riinal kümme aastat tagasi, kui töökaaslastega koos käidi savikruuse voolimas. „Pärast seda läksin keraamikaringi. Väga meeldib! Eriti naudin suuremate asjade tegemist: kausse, vaagnaid, erinevate tehnikate õppimist.“

Ikka. Kasvõi see, et mu tööpäevad on pikemad. Seetõttu on abikaasa Siim võtnud laste lasteaeda viimised-toomised suuresti enda peale. Kuigi vahel on abi ka vaja, näiteks mina toon lapsed lasteaiast, teen õhtusöögi, siis jõuab mu õde töölt lapsi hoidma, ma lähen lendu, paari tunni pärast maandub Siimu lennuk ja ta jõuab lapsi magama panema.

Teil on kaks tütart, mida nemad ema uuest tööst arvavad?

Enne jõule küsis vanem, viieaastane Susanna, et emme, kas sa kandideerid kuhugi. Siis proovisin riigikogu, erakonna ja valimiste asjad lihtsalt ära seletada. Ta oli optimistlik ja ütles, et „emme, sina saad muidugi riigikokku, sa räägid tervishoiust nii arukat juttu“. Ja Eva sekundeeris: „Jaa, mina ei saa midagi aru, mis sa telekas räägid“.

Mida annab ühiskonnale juurde see, kui otsuste tegemise juures on mehi ja naisi võrdsemalt?

Kui otsuse tegemise juures on erineva kogemuse ja taustaga inimesi, on arutelud huvitavamad, kaalutakse läbi rohkem asjaolusid ja loodetavasti on otsused sellised, mis, nagu Kadi Viik hiljuti kirjutas, kujundavad meile keskkonna, kus võimalikult paljud tunneksid end hästi. Ja otsused puudutavad ju kõiki eluvaldkond, sealhulgas selgelt naiste valikuid ja vabadusi oluliselt mõjutavaid teemasid nagu pereplaneerimist, lastetoetusi, töö- ja pereelu ühitamise võimalusi.

Mis teemad teil südame põksuma panevad?

Soovin elada riigis, kus elukeskkond toetab tervislike valikute tegemist, tööd saavad teha kõik soovijad ning hädas tullakse igaühele appi. Seisan selle eest, et arstiabi oleks kättesaadav kõigile olenemata sissetulekust või elukohast. Kindlustunne, et haigestumise korral ei jää keegi abita, on tähtis nii inimeste tervise kui ka ühiskondliku turvalisuse jaoks.

Vaid hooliva ja koostöötava ühiskonnana jõuame nii kaugele, et igaüks meist saab õige abi õigel ajal ja õigest kohast. Tegutsen selle nimel, et oleksime tervemad, teeksime targemat tööd ja võrdne kohtlemine muutuks normiks.

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate