Riina Sikkut: ükski soovitud laps ei tohiks jääda sündimata

Viimase rahvaloenduse järgi on Eestis ühe naise kohta arvestuslikult 1,8 last, samal ajal kui paaride soov oleks saada keskmiselt 2,2–2,3 last. See tähendab, et soovitud lapsed jäävad sündimata. Lapsed sünnivad ennekõike armastusest, kuid laste saamise otsuse tegemiseks peab peredel olema kindlus, et nad saavad lapsed turvaliselt üles kasvatada, kirjutab tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Inimesed on oma otsustes vabad ning nii pole riigi öelda see, kui palju lapsi ühes perekonnas peaks olema. Küll aga on meil võimalik kujundada keskkond, mis annaks inimestele kindlustunde lähtuda oma soovidest. Ka siis, kui selleks sooviks on kasvatada oma peres kahte, kolme või enamat last. Viimastel aastatel on valitsus langetanud olulisi otsuseid, mis sellist keskkonda aitavad luua.

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate

Kui sotsiaaldemokraadid 2014. aastal valitsusse läksid, elas iga kümnes laps absoluutses vaesuses ning 19-eurone igakuine lapsetoetus oli aastaid ajale jalgu jäänud. 2017. aastaks oli laste absoluutse vaesuse määr langenud 3,2 protsendi. See on näide sellest, et toetustega on võimalik pered vaesusest välja tuua ja seda tuleb jätkata. Seetõttu ongi lapsetoetus tänavu 60 eurot kuus esimese ja teise, 100 eurot kolmanda lapse eest pluss 300 eurot alates kolmandast lapsest.

Esialgne statistika kinnitab, et kolmandaid lapsi sünnib eelmistest aastatest rohkem. Statistikaameti andmeil sündis 2018. aastal Eestis 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem, kõigist sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik, mida on samuti rohkem kui eelneval aastal. Järgmise nelja aasta jooksul on sotsiaaldemokraatidel eesmärk tõsta esimese ja teise lapse igakuine toetus 100 euro peale, et julgustada rohkemaid paare saama esimest ja teist last, et saaksid sündida ka kolmandad ja neljandad.

Lisaks sündidele on meil vaja toetada laste arengut. See tähendab mitmekülgse ja kvaliteetse hariduse kättesaadavust. Mitte ükski laps ei peaks ilma jääma haridusest sellepärast, et tema vanemate rahakott seda ei võimaldanud. Oluline on tagada tasuta haridus kõikides haridusastmetes, sealhulgas alushariduses. Igal aastal jääb kuni 10 protsenti lapsi alusharidusest kõrvale ning sageli on selle põhjuseks kõrged lasteaiatasud. Lasteaed on osa haridusteest ning sarnaselt koolile ja ülikoolile peab ka see sotsiaaldemokraatide hinnangul olema tasuta.

Noor inimene areneb, kui tal on võimalik avastada maailma enda ümber. Paraku on paljude kultuurisündmuste ja -asutuste külastamine vähemkindlustatud peredele raske. Samas on Eesti kestmise jaoks tähtis kõigis noortes kasvatada harjumust külastada Eesti teatrit, kino, ooperit ja muuseume. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on hoida ja arendada Eesti kultuuri ja keelt ning selleks peame looma igale noorele võimaluse sellest osa saada. Eraldame koolidele 100 eurot iga õpilase kohta sihtotstarbelisi vahendeid, mida saab kasutada kultuuriasutuste ja -sündmuste ühiskülastuste korraldamiseks.

Kuid lapse kasvatamisel mängivad siiski suurimat rolli tema vanemad. Uuringud kinnitavad, et mõlema vanema aktiivne osalemine lapse kasvatamises mõjub hästi peresuhetele ja samuti on siis tõenäolisem järgnevate laste sündimine. Kõigil lapsevanematel peab olema võimalik tööd ja pereelu ühendada. Seda võimaldavad vanemapuhkus, lapsehoid ja paindliku töötamise võimalused. Kuid vanemluse toetamise jaoks on vajalikud vanemaharidusprogrammid, perenõustamine ja -teraapia. Mitmeid sellised teenused riik juba pakubki, kuid sotside eesmärk on parandada nende teenuste kättesaadavust üle Eesti.

Vaevalt, et Eestist saab kunagi kõige rikkam riik maailmas. Küll aga võiks meie ühine eesmärk olla kõige lastesõbralikum riik. Just sellist Eestit sotsiaaldemokraadid näha tahavadki.

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate