Riina Sikkut: sotsid kaitsevad Eesti heaoluriiki

Rahandusministeerium on teinud suurepärast tööd sadade valmislubaduste analüüsimisel ja kulude hindamisel. Esmaspäeval avaldatud valimislubaduste maksumuste pinnalt nendib eilses Eesti Päevalehes Anu Toots, et erakonnad ei otsi võimalust praeguse turvavõrgu püsimiseks. Vastupidi, sotsiaaldemokraatidel on isegi ambitsioonikam plaan, kirjutab tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Praegune turvavõrk ei ole kaugeltki piisav – ei vasta inimeste ootustele näiteks arstiabi kättesaadavuse osas ega taga väärikat vanaduspõlve. Küsimus on prioriteetides – ega me ei võrdle tervishoidu ja sotsiaalhoolekandesse suunatavaid absoluutsummasid või summat inimese kohta Põhjamaade või ELiga. See, millise osa loodud lisandväärtusest ja eelarvest sotsiaalkaitsesse suuname, on poliitilise valiku koht. Ja Eestis ei ole sotsiaalkaitse seni prioriteetne olnud. Seda tuleb muuta. See ongi väärtusvalik. Et kui järgmise aasta eelarves on majanduskasvuga kaasnevast suuremast maksulaekumisest näiteks otsustada, kuhu suunata 250 miljonit eurot – siis reformierakond suunab selle 500-eurose kuise tulumaksuvabastuse loomiseks jõukamale viiendikule elanikkonnast (247 mln eurot; see ja kõik järgnevad rahandusministeeriumi eilne hinnang). Sotsiaaldemokraadid saavad sellesama summaga tõsta esimese ja teise lapse toetuse 100 eurole kuus (113 mln eurot), tagada kõigile tasuta lasteaia (65 mln eurot) ja pensioni eest hooldekodukoha (30 mln eurot) ning luua tööõnnetuskindlustuse (32,1 mln eurot). Jääb ülegi.

See, et pea kõigis programmides tegeldakse ravijärjekordadega ja pensionitõusuga, on peegeldus inimeste päris muredest – arstiabi kättesaadavus ja pensionäride kõrge suhteline vaesus. Artiklis nimetatud sotside „ühekordsed rahasüstid“ on tegelikult esimene otsus üldse, mis tervishoidu lisaraha toob. Tegemist ei ole üheaastase otsusega, vaid püsiva panusega riigieelarvest – ehk siis Jevgeni Ossinovski juhtimisel otsustati majanduskasvu tõttu kasvavast maksulaekumisest osa suunata tervishoidu. Lisaraha kasvab järgmisel ja ülejärgmisel aastal ning muudatuse mõju on u 0,5% SKPst. Sellest pikas plaanis muidugi ei piisa ning tervishoiu rahastamise reformi jätkumine on sotsiaaldemokraatide programmiline seisukoht.

Hüvitiste maksmise kõrval peame töötuid nõustama ja koolitama

Töötukassa ülesanne ei ole kokku kogutud kindlustusmaksed sama aasta jooksul inimestele välja jagada. Inimestele töötuse perioodiks majandusliku toe pakkumise kõrval on tööturuteenused (mida ELi keskmisega võrreldes ikka vähe osutame) võtmetähtsusega, et kaasajastada inimeste oskusi (sh keele- ja digioskused), toetada pikka tööelu, koolitada inimesi kasvavate majandusharude jaoks ning aidata töö leidmisel. Muidugi võiks töötukassa maksta töötule õmblejale, kellele tegelikult on koguaeg meeldinud hoopis juuksuritöö, aasta aega hüvitist ja loota, et eks inimene ikka ise midagi õpib või töökohta otsib. Tegelikult saab seesama inimene praegu hüvitise kõrval karjäärinõu, juuksurikoolituse ja poole aasta pärast on uute oskustega tööl või väikeettevõtja. On ainuõige pakkuda hüvitise maksmise kõrval inimestele aktiivselt nõu ja õppimisvõimalusi. Ja ajalooliselt kõrge hõive ja madala töötuse ajal ongi hüvitise saajaid vähe. Viimasest kriisist õppinuna peab töötukassa koguma reserve, et majanduskriisi tulles kiiresti kasvavale töötute hulgale reageerida ilma maksukoormust tõstmata. Seeläbi on võimalik pakkuda inimestele vajalikku tuge toimetulekuks, kui töökoha leidmine on keeruline.

Samas on hüvitise saajate osakaal tõesti madal ning suhteline vaesus kõrge. Sotsiaalministeeriumis valmistatakse ette muudatusi, et kindlustada majanduslik toimetulek töötuse perioodiks, samas motiveerides inimesi kiiresti tööle naasma. Ja kinnitan, et sotsiaaldemokraatide programmis on sees töötuse hüvitamise reformimine. Samuti Keskerakonnal, mingil määral ka Reformil. Isamaa, EKRE ja Eesti 200 tajuvad küll tööturul toimuvaid muutuseid, kui konkreetselt ettepanekuid töötushüvitiste muutmiseks välja ei käi.

Haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne peavad olema kõigile kättesaadavad, moodustades ühiskondliku turvavõrgu. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et tuleviku turvavõrk peab olema parem. Kuhu maksuraha kasutada, see on väärtusvalik.