Riina Sikkut TTV valimisdebatis: peame lastetoetuste maksmiselt liikuma edasi pereelu terviklikule toetamisele

Eelmisel aastal kasvasid oluliselt kolmandate ja neljandate laste sünnid ning Eestis on palju peresid, kes soovivadki rohkem lapsi, tõdes tervise- ja tööminister Riina Sikkut TTV debatis. Tema sõnul on lapsetoetused ja vanemahüvitis aidanud laste vaesust vähendada märkimisväärselt, kuid nüüd tuleb liikuda toetuste maksmiselt edasi ja tagada kõigile lastele võrdväärne ligipääs nii alusharidusele kui ka huviharidusele.

“Eestis on olnud nii suhteline kui absoluutne vaesus kõrge pikki aastaid. Nii ka lastega perede puhul, näiteks viis aastat tagasi elas 10% lastest vaesuses,” märkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut TTV valimiste-eelses debatis. Kui veel 2014. aastal elas umbes 10% Eesti lastest absoluutses vaesuses, siis 2017. aastaks oli laste absoluutse vaesuse määr langenud 3,2%-le.

“Pikalt 19 eurot püsinud lapsetoetused on sotside eestvedamisel viimase viie aasta jooksul oluliselt tõusnud, nii samuti nagu ka peretoetused. See on aidanud laste vaesust vähendada kolm korda,” ütles Sikkut. Lapsetoetus on 60 eurot kuus esimese ja teise lapse eest pluss 300 eurot alates kolmandast lapsest.

“See on näide, et rahaliste toetustega on võimalik pered vaesusest välja tuua ja seda tuleb jätkata. Lisaks on meil helde vanemahüvitiste süsteem, mis soodustab seda, et lapsed sünniksid ja vanemad saaksid lastega kodus olla,” kirjeldas Sikkut, kuid tõdes, et nüüd on aeg edasi liikuda ja küsimus on, kuidas tagada kindlustunne, et lapsed ikkagi tervena ja rõõmsana üles kasvaksid.

“Meil ei ole enam vaja nii palju fokusseerida sünnihetke toetamisele, kui sellele, mis lapse elus edasi toimuma hakkab. Eelmisel aastal kasvasid kolmandate ja neljandate laste sünnid, seega meil on väga palju peresid, kes tahavadki rohkem lapsi saada,” märkis minister. Eestis sündis Statistikaameti andmeil 2018. aastal 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem, kõigist sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

“Toetav keskkond soodustabki laste sündi. Edasi peab aga tagama, et alusharidus oleks kõigile tasuta, et kõigil lastel oleks võrdne ligipääs tugevale haridusele ja huviharidusele,” nimetas Sikkut järgmisi väljakutseid. Igal aastal jääb kuni 10% lapsi alusharidusest kõrvale. Sageli on selle põhjuseks kõrged lasteaiatasud. Lasteaed on osa haridusteest ning sarnaselt koolile ja ülikoolile peab ka see sotsiaaldemokraatide hinnangul olema tasuta.

Sikkuti sõnul tuleb riigil senisest rohkem panustada ka pereelu toetamisse selliselt, et vastutus jaguneks mõlema vanema vahel. “Uuringud kinnitavad, et mõlema vanema aktiivne osalemine lapse kasvatamises mõjub hästi peresuhetele ja samuti on siis tõenäolisem järgnevate laste sündimine,” märkis Sikkut.  “Lisaks töö ja pereelu paindliku ühitamist soodustavale vanemapuhkuste, lapsehoiu ja paindliku töötamise võimaluste abil vajalikud ka vanemaharidusprogrammid, perenõustamine ja –teraapia,” loetles tervise- ja tööminister. Mitmeid sellised teenused riik juba pakubki, kuid sotside eesmärk on parandada nende teenuste kättesaadavust üle Eesti.