Riina Sikkut, mõistatused, numbrid ja kreegimoos

Tervise- ja tööminister Riina Sikkutist ja tema kahest nooremast õest võiks vabalt „Kolme õe“ uusversiooni kirjutada. Lugu räägiks, kuidas keskmisest õest sai südamekirurg, noorimast füsioterapeut ning vanimast – terviseminister!

Riinal pole aimugi, kuidas nii läks, sest nende ema-isa ametid ei ole kuidagi meditsiiniga seotud. Tegelikult kaalus ka tema arstiks õppimist, kuid hakkas kooliajal minestama ja seda juhtub veriste lugude korral endiselt. „Nii et operatsioonilaua äärde ma ennast ei usaldaks,“ muigab ta. Meditsiinilisi protseduure ta siiski ei karda ja käib juba ülikooli ajast saadik aeg-ajalt doonoriks. Viimati loovutas ta verd lausa telekaamerate eest, sest suvel olid haiglate verevarud väga väiksed ja minister kutsus doonoriks asuma, andes ise eeskuju.

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate

Riina oli varem, enne 2018. aasta maid, riigikantselei nõunik. „Kõik tundus paigas olevat. Ministriamet näis eemalt vaadates keeruline ja stressirohke. Aga nüüd meeldib see töö – erialaselt on superhuvitav.“

Pealegi on Riina hariduselt tervisepoliitika ekspert. Magistriprogammi läbis ta Londoni ülikoolis. Ta ise peab end numbriinimeseks: „Mulle meeldib lahendada keerulisi ülesandeid.“ Selle pärast ta esmalt majandust õppima asuski. Kirg tervishoius toimuva analüüsimise vastu algas siis, kui ta esmakursuslasena Tartu ülikoolis magistrantide terviseökonoomia kursusele sattus.

Pärast lõpetamist võinuks Riina Londonisse jäädagi, tööd pakuti kohe, ent tema unistused olid seotud Eestiga: „Ma võin analüütikuna arvutusi teha nii Londonis kui ka Keenias, kontoriruumid on kogu maailmas üsna sarnased, aga arvan, et mu tööst on siiski kõige suurem kasu Eestile.“

Võiks pakkuda, et terviseministri sale figuur räägib ka tema enda sportlikust eluviisist ja tervislikust menüüst. Ent Riina raputab pead ja tunnistab, et jalutada talle meeldib, aga aktiivsemalt on ta liikunud vaid kolleegide survel, kui ühiseid jookse või orienteerumisi ette võetakse. Toituda võiks Riina enda sõnul suuresti magusast, liiatigi küpsetab ta mõnuga, näiteks šokolaadi-porgandikooki või ohtra munavalgekattega pisarakooki, lastega koos muffineid. „Ja moose meeldib teha, kreegimoos on lemmik! Seda tuleb kaua keeta, kuni kõik kivid on välja püütud, jääb mõnusalt paks ja tumepunane.“

Suurt magusalembust püüab Riina siiski ohjata. „Ma teooriat tunnen hästi ja proovin tervislikumalt toituda, juua vett ning liikuda. Kui töötasin riigikantseleis, viisin lapsed lasteaeda ja jalutasin seejärel tööle, õhtul jälle sama 30-minutiline tee tagasi: väga mõnus koormus.“

Ema lastega koomikseid lugemas.

Riina tütred Eva (3) ja Susanna (5) on lasteaialapsed. Riina kiidab: „Väga mugav, et lasteaiad pakuvad huviringe, nii ei pea lapsi sõidutama ühest kohast teise. Väiksem tütar käib balletis ja laulmas, vanem on end aga ise mitmele poole kirja pannud, näiteks kunstiringi. Lisaks sellele ja balletile on tal veel laste jooga ja robootika.“

 

Riina arvab, et emana on ta pigem pehme ja leplik ning läbirääkija. „Siiski saan aru, et reeglid peavad olema: lastel on raami vaja ja tegelen sellega,“ ütleb ta.

Koos mängitakse lauamänge, käiakse matkamas. Tütardele meeldivad väga ka rollimängud, kus Riina kanda on nõia või teenijanna osa. „Isa on tavaliselt prints või kuningas ja tüdrukud ise muidugi kuningannad-printsessid,“ ütleb Riina, kes pigem küpsetaks koos lastega pannkooke või võtaks värviraamatud ette.

Riina lapsepõlvekodu on Pajustis Lääne-Virumaal. Ta õppis Vinni-Pajusti gümnaasiumis. Koolimaja asub Vinni tammiku servas. Sellest Eesti suurimast ja vanimast tammikust on saanud kirjandusmets, kus puud kannavad eesti kirjanike nimesid, kes võitnud Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Ka Riina on kunagi sellesse žüriisse kuulunud ja armastab üldse palju lugeda. Praegu küll põhiliselt tööga seotud kirjandust või õhtuti lastele ette. „Nii palju häid lasteraamatuid ilmub,“ kiidab Riina ja esimesena meenub talle Kairi Loogi „Piia Präänik kolib sisse“. „Osa huumorit on selles mõeldud ka täiskasvanutele. Lihtsalt suurepärane!“ 

Veel on talle meeldinud Kurt Vonneguti „Ürgpimedus“ ja raamat, mida ta on lugenud mitu korda ning ka paljudele kinkinud: Nicole Kraussi „Armastuse ajalugu“.

Kolm õde: väike Riina istub, tema süles on tulevane füsioterapeut ja vasakul seisab õde, kellest sai kirurg.

Koomiksid aga on eraldi teema! Armastus Asterixi pildisarjade vastu algas lapsepõlves. Nüüdseks on Riina neid reisideltki kaasa toonud ja tema kogus tegutseb Asterix ka hispaania-, inglis-, sloveenia-, flaami- ning prantsuskeelsetes lugudes. Kui Riina mõnd koomiksit tütardele unejutuks loeb, saab justkui muuseas rääkida ajaloost: kes on roomlased ja kas Julius Caesar oli päriselt olemas.

Abikaasa Siim Sikkutiga kohtus Riina … rahandusministeeriumi liftis. „Töötasime tookord samas majas,“ meenutab naine. „Nüüdseks oleme kümme aastat abielus olnud.“ Neil on sarnane huumorisoon. „Mõne inimesega lihtsalt klapid, jututeemasid meil jagub.“

Riina räägib, kuidas mees on võtnud lastega seotud koormuse praegu täielikult enda peale. „Ma ei pea enam arvestama, mis kellaks tuleks lasteaeda jõuda. Kui vaja, siis peseb ta ka pesu ja nõusid. Olen mehelt vahel küsinud, kas tal on nüüd raske. Ja Siim vastab, et ei, varem tegin mina neid asju, nüüd teeb tema, pole hullu midagi.“

Ministriks saades ütles Riina, et ta pole üldsegi solvuja tüüp. „Ja nii ongi,“ noogutab ta. „Ma ei loe kommentaare ja mul on keeruline ette kujutada, mille peale võiksin solvuda. Kui tegemist on ülekohtuse, ebaviisaka või ropu väljendiga, kehitad lihtsalt õlgu. Milleks reageerida? Kui aga olen milleski eksinud või osutatakse mõnele puudusele, siis miks peaksin tõe peale solvuma?“ Viimasest tosinast aastast mäletab ta vaid kaht korda, kui registreeris ära, et miski kuidagi torkas.

Ministrina seisab ta selle eest, et arstiabi oleks kättesaadav kõigile olenemata sissetulekust või elukohast ja elukeskkond toetaks pikemat ning tervemat elu. „Arvan järjest enam, et suur osa ennetustööst noortega võiks olemata olla, kui juba lasteaias ja koolis suudetakse sekkuda ning laste koolirõõmu hoida.“ Ta on igas mõttes hooliva ühiskonna pooldaja. „Kui lapsed tegutsevad meeskonnana, kedagi ei jäeta kõrvale, oskavad oma tunnetega toime tulla, oma soove väljendada ning kasvavad enesekindlaks ja teistega arvestavaks, siis on teismeikka jõudes riskikäitumist ja vaimse tervise muresid ilmselt vähem.“

Riina ütleb, et soovib murekohti lahendada sõbralikult ja koostöös, sildu ehitades. Vastandumine pole talle omane. „Soovin anda panuse, et elaksime Eestis, kus inimesed on valikutes vabad, kõigil on võimalik teha meelepärast tööd ja me hoiame oma tervist.“

Mille üle ta enda juures uhke on? „Ma polegi nii mõelnud … Võib-olla terve mõistuse üle?“ pakub Riina. „Arvan, et olen hea analüütik. Mulle meeldivad keerulised küsimused, mõistatuste lahendamine.“

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate