Rene Tammist sotside mürkroheliseks nimetamisest: see, et meil on teiste erakondadega võrreldes põhjalikum keskkonnaprogramm, et tee sotsidest lillelapsi

Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütleb vastulauses Eesti Päevalehe analüüsile, mis nimetas erakonda mürkroheliseks, et erakond on veendunud, et uued keskkonnatehnoloogiad ja roheline mõtteviis pakuvad häid võimalusi majanduse edendamiseks. Ka märgib ta, et see, et sotsidel on teiste parlamendierakondadega võrreldes põhjalikult läbitöötatud keskkonnaprogramm, et tee neist lillelapsi.

Täna on käimas rohetehnoloogiate revolutsioon, mis oma ulatuselt ja mõjult on sarnane esimese tööstusrevolutsiooniga, ent oma kiiruses võrreldav digitaalse revolutsiooniga. Sajad globaalsed ettevõtted nagu Apple, Coca-Cola, Facebook, IKEA ja teised on seadnud sihiks täieliku ülemineku taastuvenergiale ja oma keskkonnajalajälje vähendamise.

Eestil on tugevad eeldused töötada uuenduste kallal, mis võiksid aidata lahendada olulisi keskkonnaväljakutseid. Eestil tuleb käituda mitte vaid lahendustega kaasa mineva riigina, vaid rohelise mõtteviisi ning tehnoloogiate arendamisel teerajajana. Võtmetehnoloogiad on muuhulgas näiteks robootika, tehisintellekt, biotehnoloogia, uudsed süsinikuvabad energiatootmise ja salvestamise lahendused ning 3D printimine.

Taastuvenergia sektor näitab, kuhu tulevik liigub

Vajame uuel tasemel koostööd, eesmärgipüstitust ja rahastust riigi, ülikoolide ja ettevõtjate vahel, eesmärgiga arendada uudseid lahendusi. See oleks konkreetne võimalus panna alus Eesti majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit rohemajanduse kompetentsikeskusena. Toon mõned näited sektoritest, millel võiks olla arengupotentsiaali.

Kaks suurimat ettevõtete müügitehingut Eestis tehti 2018. aastal taastuvenergia sektoris. Avalikkusele üllatusena selgus, et meie taastuvenergia sektori ettevõtete väärtus ulatub sadade miljonite eurodeni. Viimase kümne aastaga on taastuvenergiasektorisse Eestis investeeritud enam kui miljard eurot. Suuremate tulevikuinvesteeringutena ületaksid kodumaiste meretuuleparkide kapitalipaigutused 2 miljardit eurot.

Täielik üleminek taastuvenergiale aastaks 2030 kasvataks Eesti majandust 2,2 protsenti aastas ning vähendaks energia importi 600 miljoni euro võrra aastas. Üleminekut saaks rahastada CO2 oksjonituludest. Eesti taastuvenergiaseadmete tööstus omab tugevat ekspordipotentsiaali ning sihikindel valdkonna arendamine paneks aluse majanduse kasvumootorile. Teadmiseks, et järgmise 15 aastaga investeeritakse globaalselt taastuvenergiasse 13,5 triljonit USA dollarit.

Transport on üheks suurimaks õhusaaste allikaks maailma linnades ja transpordisektori kasvuhoonegaaside heitmed on globaalselt aasta-aastalt kasvanud. Järgmise 20 aastaga kahekordistub globaalne transpordiinfrastruktuur. Valesti tehtud valikud saadavad meid seetõttu kogu käesoleva sajandi vältel.

Eesti võiks olla esimene riik, mis võtaks kõige esimesena kasutusele keskkonnasõbralikud isejuhtivad sõidukid. Riigikogu võttis 2017. aastal vastu seaduse, mis lubab meie teedel ja tänavatel isejuhtivaid sõidukeid katsetada. See loob eeldused Taxify, ühe maailma juhtiva liikuvusteenust uudsel moel pakkuva ettevõtte edasiseks arenguks – kuid ka teiste lahenduste hoogustamiseks.

Mis saab põllumajandusest?

Me oleme valmis kiiresti edasi liikuma 5G mobiilsidega, mis on samuti transpordirevolutsiooni eelduseks. Valminud on ka esimene TalTechi ja Silberauto koostöös ehitatud iseauto. Seega on meil head eeldused edasiseks arenguks. Keeruliseks keskkonnaväljakutseks on põllumajandussektori rohestamine.

15% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitmest on seotud kariloomade poolt õhku paisatud metaaniga. Kariloomade pidamine võtab enda alla 25% maismaast. Samas vajab kasvav elanikkond sajandi keskpaigaks 70% enam kaloreid. Arenevate riikide tärkav keskklass tahab oma proteiini saada samuti lihast ja kalast. Veelgi ulatuslikum loomapidamise kasv ei saa toimuda metsade või põllumaa arvelt, sest see muudaks kliimaväljakutse ületamatuks.

Küll aga saaks seda saavutada, pakkudes bioreaktorites kasvatatud liha ja kala. Täna on juba restoranide laual laboriliha ja – kala, ent väljakutseks on nende tootmine soodsalt ja kvaliteetsete maitseomadustega. Eestis on kõrgel tasemel geenitehnoloogia ja mikrobioloogia ning innovatiivne põllumajandussektor.

Ka see valdkond võiks meil omada suurt arengupotentsiaali. Tugev arendustegevus toimub ka põllumajandusrobotite ja tehisintellekti vallas, mis võiks oluliselt vähendada kemikaalide ja taimekaitsevahendite kasutamist põllumajanduses.

Eestis on iduettevõtteid, kes suudavad selles valdkonnas oma lahendustega püsida globaalses konkurentsis. 2025. aastaks hinnatakse globaalseks cleantech toodete ja teenuste turu mahuks 4,8 miljardit dollarit, kui taastuvenergia sektor kõrvale jätta.

Cleantech-sektoris on Eesti üks väärtuslikumaid riistvara tootjaid iduettevõte Skeleton Technologies, mis toodab superkondensaatoreid. See ettevõte omab mitmete tarkvaraettevõtete kõrval potentsiaali saada järgmiseks miljardi euro piiri ületavaks ükssarvikuks.

Tahavadki roheliste teemadega aktiivsemalt tegeleda

Ent Eestis on kümneid cleantech-ettevõtteid, kelle toodete seast leiab uudsest ventilatsiooniseadmest jäätmete taaskasutamise lahendusteni, 3D printimisuuendustest energiatarbimise juhtimisseadmeteni. Sihipärasem valdkonna arendamine võiks panna aluse uuele tööstusharule.

Keskkonnaväljakutsete pööramine ettevõtluse võimaluseks saab teoks vaid ettevõtjate ja riigi vahelises koostöös. Riiklik poliitika peab siin olema veduri rollis ning ettevõtjate innovatsioon seda toetama. Nii saame parandada oma elujärge ja –keskkonda ning ühtlasi ka oma järeltulevatele põlvedele jätta maailma, millel on kõik võimalused säästlikult kesta ning areneda. Oleme kavandamas programme, mis aitaksid meid sellele tulevikuvisioonile lähemale.

Sotsiaaldemokraatidel on selge soov tegeleda roheliste teemadega teistest aktiivsemalt. Kuid võin kinnitada, et midagi mürgist selle tagant ei leia. Rohetehnoloogiate arendamine aitab meil luua rohkem väärtust ettevõtluses ning kanda ühtlasi ka hoolt nii Eesti kui kogu maailma elanike eest pikas perspektiivis.

Avaldatud Ärilehes 4.01.2019.