Rene Tammist – rohelise maailmavaatega ja robotiusku

Värske ettevõtlus- ja IT-minister Rene Tammist kasvas üles suure hulga raamatute keskel. Praegustele lastele lisaks ta peale lugemise „menüüsse“ ka robootika ja programmeerimise.

Rene Tammist on pärit lihtsast Tartu perest, kus peeti lugu raamatutest ja muusikast, töökusest ja üksteisega arvestamisest. Nagu nõukaaja kodudes sageli, oli ka Tammistite elamises päris korralik raamatukogu ja tõepoolest ka loeti palju. „Mäletan, et lasteraamatuid oli tohutult ja need avasid mulle imelise fantaasiamaailma. Väikesena armastasin muinasjutte, õppisin varakult lugema ja lugesin läbi kõik saadaolevad. Edasi tulid „Seiklusjutte maalt ja merelt“, „Lugusid loomadest“ ja „Dr Dolittle“, isegi ENEKE-sed. Juba seitsmeselt lugesin „Don Quijote’t“ kui seiklusjuttu,“ meenutab Rene. „Populaarteaduslikud tekstid tekitasid juba noorena tehnoloogiahuvi ja ka ajalugu köidab mind tänini. Minu meelest on Eesti kodudes ikka raamatuid ja teadmiste poole pürgimist väärtustatud.“

Vaata kõiki Harju- ja Raplamaa kandidaate

Kodus, kus Rene koos vanema õe ja kaksikõega kasvas, ka musitseeriti palju ning kõik lapsed käisid muusikakallakuga koolis. Minister mängib kitarri ja tunneb heameelt, et tema väikesed tütred kenasti laulavad. Muidugi õpetab isa neid ka lugema ja kirjutama ning on neile pisikesest peale raamatuid ette lugenud. „Olen oma lastele tahtnud pakkuda võimalikult palju kogemusi. See on tähendanud ka päris palju reisimist, mida ma ise väga armastan,“ räägib Rene. „Kuid soovin neile võimaldada õnnelikku lapsepõlve, kasvamist mängu kaudu. Lapsi maksab küll arukalt suunata, aga mitte oma näo järgi vormida ega nende peal oma täitumata unistusi välja elada.“

Tulevane minister vormis ennast nii Tartu ülikoolis, Inglismaal Manchesteri ülikoolis kui ka Londonis, kus jäid pooleli doktoriõpingud, sest töö Brüsselis Euroopa Parlamendi juures tööstus-, teadus- ja energeetikakomitee nõunikuna nõudis oma. Tudengiaastaid mäletab Rene aktiivse ja huvitavana: kodulinnas avalikku haldust õppides osales noormees nii SDE noortekogus kui ka korporatsioonis Sakala. „Magistri- ja doktoriõpingute aeg seevastu oli väga töömahukas. Iga päev töötasin läbi sadu lehekülgi tekste, iga nädal kirjutasin teadusartikleid, esseesid … Selline töövõime jääb õnneks eluks ajaks sinuga.“

2004. aastal Manchesteris poliitika ja avaliku halduse magistriks tunnistatud Rene soovitab noortele võimalusel õppida väga heades ülikoolides. Ta loodab ka Eesti ülikoole liikuvat tulevikus selles suunas, et meil oleks vähemalt paar kõrgkooli maailma esisajas.

Ei saanud öelda „ei“

Magistriõpingute ajal arenes Renel sügavam huvi energeetikavaldkonna, eriti taastuvenergia ja kliimapoliitika vastu. Selles vallas on rohetehnoloogiat pooldav mees ka aastaid töötanud, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja oli ta veel möödunud aastalgi. Kuid siis … jäid pooleli põnevad projektid erasektoris ja augustist alates pühendus Rene Tammist täielikult uuele tööle ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina.

Ettepanek poliitikas professionaalselt kaasa lüüa tuli Renele mõnevõrra ootamatult ja nõudis päris pikka mõtlemist. Vastus oli „jah“ mitmel põhjusel. „Esiteks olen kasvanud usus, et riiki teenida on auasi ja peavad olema väga mõjuvad põhjused, et keelduda. See, et muud huvitavad tegemised on pooleli, ei ole piisav põhjus.“ Teiseks oli ta seitse aastat esindanud taastuvenergia edendajate arusaama taastuvenergia koja juhatajana, ent vaadanud majandust, ettevõtlust ja innovatsiooni alati laiemalt. Poliitika pakkus võimaluse midagi ise ära teha. Kolmas põhjus: Rene Tammist on erakonna liige juba üle 20 aasta, noortekogust peale – huvi poliitika vastu oli seega juba varakult.

Ministriks nimetamisega kaasnenud emotsioonid võtab Rene kokku sõnadega „aukartus“ ja „vastutus“, ent lisab, et tema töö on eelkõige meeskonnatöö. Ennast kui meeskonnaliiget kirjeldab ta sõnadega kohusetundlik, töökas, tulemusele orienteeritud. „Katsun arvestada ümbritsevate inimestega ja hoida neid maksimaalselt motiveerituna.“

Arendab e-Eestit

Sotse iseloomustab hoolivus ja uuendusmeelsus. „Üks minu juhtmõtteid on, et peame pakkuma lastele võimalusi oma eeldusi maksimaalselt ära kasutada. Oma lapsi suunan kindlasti robootika poole, programmeerimist proovima. Mõlemad oskused võiksid olla kättesaadavad juba lasteaiast kõigile, võiksid olla osa kooliprogrammist,“ teeb plaane IT-minister, kes usub, et Eesti peaks uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamisel olema esirinnas. Üks tema suuri plaane on e-riigi kasutajasõbralikumaks muutmine. Lausa nii, et selle võiks avada maailma arendajatele ja arendada e-Eestit nagu Androidi või iOS-i platvormi.

Üks tänuväärt idee on sündmusteenused: inimestel on riigiga vaja suhelda teatud elusündmuste korral nagu näiteks lapse sünd või tema kooliminek. Selle asemel et eri portaalides andmeid sisestada, kõike vajalikku meelde tuletada ja taotlusi esitada, võiks iga elukaaresündmuse korral kogu protsess olla automaatne ning info olla kättesaadav ühest kohast.

Rene Tammist näeb suurt potentsiaali ka tehisintellekti kasutamisel. Näiteks justiitsministeeriumis võtab inimestelt palju energiat õiguspäringutele vastamine. Ühel häkatonil käidi aga välja idee õigusabirobotist, mille arendamine sai ka teoks. Robot suudab mõne minutiga panna päringu tegijale kokku kaks lehekülge infot, mille ta otsib õigusaktidest. Või miks ei võiks igal õpilasel olla roboti kujul oma eraõpetaja? Meditsiinis panevad robotid juba edukalt diagnoose. „Tahaks riigijuhtimisse tuua just seda start-up’likku mentaliteeti: nagu näitas õigusabirobot, on paari päevaga võimalik arendada välja uus teenus. Ja et tähelepanu oleks just kasutajakogemusel.“

Teine tähtis asi ministrina on Rene jaoks Eesti tööstuse konkurentsivõime, mis paljuski mõjutab majanduse käekäiku. Töötleva tööstuse osatähtsus peaks vähenema ja majandus rohkem digistuma. Siinjuures usub Rene, et tootearenduses võiks osa riskist võtta enda peale riik, et ettevõtjal oleks rohkem tuge ja oskusteavet. Kolmas oluline teema on hoonete energiatõhusus. Riigi toetust tuleks suurendada ka suurtest linnadest eemal asuvate kortermajade rekonstrueerimisel, et elamistingimused paraneksid üle Eesti.

Täiendab end pidevalt

Just tehnoloogia- ja majandusvaldkonna tippudelt ning nende tulevikuvisioonidest leiab Rene palju isiklikku inspiratsiooni. Lugemine, podcast’ide kuulamine, valdkonnaliidrite esinemiste jälgimine, pidev eneseharimine on tema jaoks loomulik. „Õpin Lingvisti äpi abiga mitut keelt, et end värskena hoida. Muidu olen endaga tegelemist veidi tagasi tõmmanud, palju energiat läheb tööle ja nii palju kui saan, püüan olla perega.“

Aeg perega on parimaid võimalusi end välja lülitada ja sellest tunneb värske poliitik ka enim puudust. Ta püüab siis peret võimalikult palju oma tegemistesse kaasata, koos tehakse sportigi. Pikamaajooksu ja rattasõitu harrastav Rene leiab ikka aega pereringis suusatada, rattaga sõita, ujuda või matkata. „Näiteks nii, et mina jooksen, vanem tütar ja abikaasa sõidavad rattaga ning noorem tütar istub rattatoolis.“ Mäel panevad suusad alla kõik neli ja metsa lähevad ka, lõpuks on väike tüdruk lihtsalt isal seljas. Liikuda tuleb laste tempos ja lubada neil ümbrust uudistada, peatuda.

„Ma olen suur plaanide tegija ja usun, et peaks olema visioon, kuhu soovid liikuda, kuid peab oskama ka hetke nautida. Eriti siis, kui lapsed on väikesed. Ja lapsi tuleb neis hetkedes rohkem tundma õppima, peab koos üksteist avastama,“ mõtiskleb Rene. Tegelikult igatseb ta ka ekstreemsemaid elamusi, mida on pakkunud järsud mäed ja kiired jõed, kuid isana tajub ka kaasnevaid riske teravamalt. Igal juhul on palju põnevat veel ees.

Vaata kõiki Harju- ja Raplamaa kandidaate