Reili Rand: „Inimesed on tähtsamad kui kasum.“

„Kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui tahad minna kaugele, mine teistega koos,“ ütleb Hiiumaa vallavanem Reili Rand (27).

Ühel jaanuarikuu alguse pühapäeval seisab Reili oma kabineti akna juures ja vaatab Kärdla keskväljakule. Viis autot! Tippaeg Hiiumaa kaubanduses saabub teadagi suvel, kuid saare kestmise jaoks on kriitiline just nende inimeste hulk, kes ostavad poest leiba talvel. Vallavanema pilk talvise Kärdla keskväljakule on seega murelik.

„Ainult viis autot keset pühapäeva … noh, see tähendab, et hiidlased on kodus,“ võtab ta siis teema hiiu kombel kokku.

Vaata kõiki Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa kandidaate

Hiiu huumor ja kindlameelsus

Reili on Hiiumaal sündinud, aga vahepeal mandril elanud nagu paljud hiiu noored. Kodusaarele tagasi tõi ta telefonikõne pakkumisega osaleda Hiiu vallavanema valimise avalikul konkursil. „Esimese asjana hakkasin naerma,“ muigab naine, „nii ootamatu oli see ettepanek!“ Päris tühja koha peale see mõte siiski ei sündinud: Reili jäi silma juba koolis, näiteks sai ta abituriendina riikliku „Hea eeskuju“ preemia. Sellega kiidetakse noori, kes on kodukandile midagi head teinud. Tema algatas toona lastekodulastele jõulukinkide kogumise.

Kui Reili 2015 novembris avaliku töökonkursi võitis ja Hiiu värske vallavanemana tööle asus, olid vallas rasked ajad: usaldamatus, kahe aastaga vahetus kolm volikogu esimeest, poliitiline tõrksus uue vallavanema vastu, võlad. „Aitas see, et ma tunnistasin ausalt nii meeskonnale kui ka Hiiumaale, et olukord on raske ja kõigil tuleb ebamugav aasta.“ Vallavanem näitas eeskuju, võttis paariks nädalaks palgata puhkuse, tehes samal ajal tööd edasi, eelarveid kärbiti, investeeringud lükati edasi. Aasta pärast oli vald võlad ära maksnud.

„See oli meeskonnatöö!“ keeldub Reili muutusi enda nimele võtmast. Töörahu saavutamine toonases vallavalitsuses oli aga siiski tema kui uue tulija ja hea suhtleja aususe ning avatuse vili. Ise ütleb ta end iseloomustades esimese asjana: hiidlane. „Mul on kõik hiidlase iseloomujooned: kindlameelsus, järjekindlus ja hiiu huumorimeel.“

Kindel meel on hea, ent teinekord võib see jonnakuseks muutuda. Võtame näiteks haldusreformi. Hiidlased lihtsalt ei olnud nõus teiste valdadega kampa lööma! Valdade ühinemine on Reili südikas kompromiss ja lõpuks sai sellest haldusmudel hiiu moodi. Nimeliselt on saarel üks vald, aga sisuliselt on endise nelja valla asemel viis osavalda, igal oma juht, eelarve ja otsustusõigus igapäevaste teemade üle. „Tallinnas küll algul naerdi, et mida need hiidlased teevad, aga minu arust me tegime kõige targema omavalitsuse mudeli üldse!“ ütleb Reili. „Inimesed ei tunne, et vald oleks läinud kaugemale. Palju lihtsam on valda juhtida, kui sul on kõikides piirkondades ka otsustustasand, kõike ei pea arutama keskuses.“

Reili on pärit Emmastest. Oma söaka sisu on ta ilmselt sealt, kangetelt hiiu esiemadelt pärinud. „Emmastet kutsuti Emasteotsaks  – naised pidid seal eluga ise hakkama saama, sest mehed olid kõik kaptenid või muidu merel. Mind on ema ja isa kooliajast saati julgustanud väljakutseid vastu võtma. Ka vallavanemaks ei oleks ma iial kandideerinud, kui mul poleks tagalas pere toetust.“

Toetust tunnetab ta ka vallavalitsuse meeskonna poolt. Nüüd, üle kolme aasta vallajuhina töötanuna, ütleb ta, et meeskond on tugev ja hästi toimiv. „Tulemused sünnivad tänu meeskonnatööle, koos jõuame kaugemale!“

Meretagune asi

Selle aasta üheks eesmärgiks on vallavanem seadnud käia iga nädal vähemalt ühes Hiiumaa ettevõttes. „Meie ettevõtjad on suurt imetlust väärt, et nad siin mere taga, sõltudes saare väiksusest ja ühendusest mandriga, tooteid ning teenuseid arendavad!“ tunnustab ta.

Soodus ettevõtluskeskkond ehk töökoht on koolide-lasteaedade kõrval üks eeldusi, et mandrile läinud hiidlased saarele tagasi tuleksid. Ühe saarele elutähtsa tingimuse – lennuühenduse – parandamist peab Reili oma töövõiduks. „Hiiumaa väljakutse lennunduses on sõltuvus ilmast,“ räägib ta. „Meil jääb palju lende ära, sest lennuväljal puudub täppismaandumise seade ja lennuk saab maanduda ainult selge ilmaga, kui piloot näeb lennuraja tulesid. Nüüd saime eelarvesse raha GNSS-maandumissüsteemi jaoks. Sellega saab maanduda ka siis, kui pilved madalad. Sügisel paigaldati rajale tuled ja pandi uus rajakate, talvel tehti testlende ja veebruariks rakendub uus süsteem.“

Teine tähtis saareteema on parvlaev. No kes ei oleks Hiiumaa laevaühendust kirunud! „1. märts 2018, kui laevaliiklus täielikult katkes, jääb mulle elu lõpuni meelde,“ ütleb Reili. Toona sai mitme ametkonna koostöös kriisi lahendamiseks avatud Heltermaa–Virtsu liin. „Tänu“ sellele leidis riik lõpuks raha, et süvendada Rukki kanalit. Vallavanem tunneb olevat teinud kõik endast oleneva, et laevaliiklus madala veetaseme pärast seisma ei jääks.

Ent tema laual vilgub veel üks elutähtis teema – laevagraafik. „Talviti on meil vaid viis reisi päevas, see halvab kogu Hiiumaa toimimist, eriti ettevõtjaid,“ ütleb Reili. „Meil on vaja talvel kuut reisi ja suve lähenedes rohkem. Jah, talvel pole laevad täis, aga ühendus mandriga pole kasumlik, vaid regionaalpoliitiline teema. Inimesed on tähtsamad kui Excel: ka ühe hiidlase vajadus mandrile pääseda on argument laeva väljumiseks.“

Jooksevad koos

Tuleviku Hiiumaa märksõnadena näeb Reili nutikaid töökohti, loomemajandust, rohelist majandust ja innovatsiooni. Kavas on sisse seada ettevõtlusinkubaator kaugtöö tegijaile. „Tegelikult on meil paljud asjad hästi,“ ütleb vallavanem. „Olin hiljuti USA-s õppereisil ja sain tagasi tulnuna jälle aru, kui hea koht elamiseks on Hiiumaa. Siin on turvaline ja rahulik.“

Kui ainult jätkuks inimesi! Et näeks ka talvel keskväljakul rohkem kui viit autot! Keskväljak ise, muide, on juba muutumas inimsõbralikumaks. Kevadel algavad tööd, et senise parkla asemel tekiks esindusväljak pinkide, mänguväljaku, müügilettide, pergola ja veesilmaga, mis imiteerib Hiiumaale omast arteesiakaevu. Sõbralik linnasüda, kus puhata. Keskväljaku ehitus ning mitu teist elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks algatatud projekti on Hiiumaa sotsiaaldemokraatide arvates Hiiumaa arengu võti.

Reili ise pole viimase kolme aasta intensiivse tegevuse ajal väga palju puhata märganud. Kui ta seda siiski teeb, siis merel või mere ääres. Merel on mõnus tuult purje püüda ja vaadata veest tõusvat saare siluetti. Teinekord käib ta jooksmas. Näiteks septembri alguspäevil võib teda näha Tallinna maratoni stardis. Seisab seal koos isa Maidoga. Jooksevad terve distantsi kõrvuti, ka finišijoone ületavad koos. Kumbki ette ei kihuta.

Nende jaoks on maratoni väärtus selles, et nad jooksevad seda koos.

Vaata kõiki Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa kandidaate