Rainer Vakra: äärmuslaste ette punase joone tõmbamine pole mitte poliittehnoloogia vaid põhimõtteline väärtusvalik

Täna on hea päev. Täna on tunne, nagu oleksime just valimised võitnud. Eesti Vabariik läheb edasi ja seda demokraatlikult ning avatult. Ja kindlalt lääne mitte ida suunas, kirjutab Rainer Vakra. 

Ühesõnaga viimaste päevade olulisim poliitiline sündmus ei ole mitte äärmuslaste (populistliku) valimisprogrammi ja (nõrkade) -nimekirjade avalikustamine vaid hoopis see, et Kaja Kallas võttis üle pika aja mõnes, ja seejuures olulises, küsimuses seisukoha.

Parem hilja, kui üldse mitte! Sest seisukohta, et põhiseaduslikku korda ohustaval rühmitusel meie kalli Eesti juhtimise juurde asja ei ole, oleme oodanud mitu aastat. Lõpuks on hakanud jää liikuma ning arusaamine, et äärmuslaste ette punase joone tõmbamine pole mitte poliittehnoloogia vaid põhimõtteline väärtusvalik, jõuab ka teiste erakondadeni.

Nagu oleme öelnud, on 3. märtsil meie valik selles, kas Eesti läheb edasi või läheb Eesti kaabusid tõstes katki. Nüüd, kui selles küsimuses on nii Reformierakond, kui ääri-veeri ka Keskerakond, astunud ühemõtteliselt Sotsiaaldemokraatide seljataha, saame olla kindlad, et läheme edasi! Seepärast tunnengi, nagu oleksime valimised võitnud.

Kuigi, mind rõõmustaks lähipäevadel samasugune seisukohavõtt ka (sõnu laenates) „killustunud Reformierakonna sõjapealikelt“. Lihtsalt selleks, et olla kindel, et selle otsuse on teinud Reformierakond, mitte pisut ebakindlas positsioonis näiv Kaja Kallas üksinda. Jürgen ja Kristen Michal, kas saate mulle seda südamerahu pakkuda?