Priit Lomp: „Oskus teisi märgata lisab elule väärtust.“

34-aastane Priit Lomp on sündinud ja koolis käinud Tartus. Noore mehe kohta on ta kaua, pea kümme aastat töötanud vallavanemana: aastatel 2009–2017 seisis ta Haaslava valla eesotsas, pärast valdade ühendamist juhib samast majast Kastre valda. Priit on end tegudega tõestanud ja pälvinud kohaliku rahva usalduse, millest annab tunnistust kahtedel kohalikel valimistel saadud isikumandaat. Priidul on põhjalikud teadmised sotsiaalvaldkonnas: ta on õppinud Tartu ülikoolis sotsioloogiat, sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat ning jätkab praegu õpinguid Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö erialal. Veel tegutseb ta muusiku ja õhtujuhina ning lööb kaasa laulukooris Rõõmusõõm, mis pürgib tänavusele suurele juubelilaulupeole. Tartu 2. muusikakoolis laulu õppimine on läinud igal juhul täkkesse. Priit on kihlatud ja viieaastase tütre isa.

Mis valmistab elus rõõmu?

Kõige rohkem teeb rõõmu suhtlemine pere ja sõpradega ning ühised ettevõtmised nii kodu lähedal kui ka kaugemal. Isaks olemine annab eriti energiat ja loob emotsioone: on uhke ja samal ajal hell tunne, kui laps rühma jõulupeol üksi „Väikese Äpu“ laulu ette kannab.

Vaata kõiki Jõgeva- ja Tartumaa kandidaate

Tööl innustab iga kordaminek ja alati tulemustele keskenduv meeskond. Praegune, veidi üle aasta töötanud vallavalitsus on suutnud ära teha kaua oodatud projekte. Näiteks sai valmis Võnnu staadion ja renoveeriti Melliste lasteaed-algkool. Poka külas valmis uue aasta alguses sotsiaalteenuste keskus, millest saab inimestele igakülgne tugipunkt. Keskus hakkab pakkuma ka päevahoiuteenust, et kergendada omastehooldajate elu. Oleme seadnud eesmärgi tegeleda asjadega, mis kohalikele elanikele olulised. Iseendile monumente meie majas ei rajata.

Mille pärast süda valutab?

Olen loomult optimist. Kui mõni asi ei õnnestu, teeb see muidugi meele mõruks, aga sellist tunnet pole, et kõik on halvasti. Meil on vallas kindlad eesmärgid, mille suunas liikuda. Planeerimisel on uus lasteaiahoone, kogukonnahoone Mellistes, mitu kilomeetrit uusi kergliiklusteid ja tervisespordikeskus Vooremäel, kus sel talvel olen ka ise mõne suusakilomeetri selja taha jätnud. Nagu suusamäel, nii käivad ka elus tõusud ja langused käsikäes.

Mis on kõige tähtsam küsimus Eesti poliitikas?

Kindlasti võrdsete võimaluste loomine. Liitusin sotsiaaldemokraatidega ajal, kui inimeste toimetuleku küsimused olid eriti valusad. Siin on riik ja omavalitsused tublide sammudega edasi liikunud, aga palju on veel teha. Võrdsete võimaluste alla käib näiteks see, et kõik lapsed saaksid kaasa lüüa mõnes huviringis, et mõne pere kõhnem rahakott ei oleks takistus. Huvihariduses tuleks väärtustada ühtviisi nii kunsti kui ka sporti.

Üks sihte on ka üleminek tasuta alusharidusele, et lasteaia kohatasu ei tekitaks pere eelarvesse auku. Meie omavalitsus toetab neid vanemaid, kellel on kohatasu maksmisega raskusi. Samuti toetame lisarahaga erivajadustega laste tugiisikuid, puudega laste vanemaid, puudega täisealiste hooldajaid ja paljusid teisi, kellel on raskem, kui arvata oskame. Soovin, et poliitikud oskaksid laiemalt märgata neid, kes on haavatavad.

Millise teema või probleemi lahendamisega soovid end riigikogus enim siduda?

Mul on kolm eelistust. Esiteks sotsiaalvaldkond, mida arvan ennast hästi tundvat. Siis maaelu ja regionaalpoliitika ning kõik see, mis on seotud omavalitsuste toimimisega. Kuulun Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusse ning oman seega laiemat, üle riigi ulatuvat vaadet.

Tunnen end keskmisest pädevamana ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas. Meie kandis on igal aastal saanud sajad majapidamised kiire internetiühenduse, mida rahvakeeli kutsutakse „viimaseks miiliks“. Tegu on väikese edulooga, milles olen ise kaasa löönud. Vald on aidanud baasvõrku ehitada ja kaubelnud välja häid tingimusi. Näen, et IT-lahendused võiksid olla kogu Eestis elutervemad ja kuluefektiivsemad, sealhulgas inimestele taskukohasemad.

Milline peab olema õige riigimees?

Kindlasti aus, oma tööle pühendunud ja lahendusi otsiv. Ei maksa vastata „ei saa“, vaid tuleb mõelda, mida peaks teistmoodi tegema, et saaks. Riigimehel peab olema inimesi ühendav roll. Usun, et suudan läbirääkimistel leida hästi kompromisse.

Sinu soov lugejatele?

Tahan, et inimesed üksteist kogu aasta märkaksid. Igas eluvaldkonnas, igal suhtlustasandil saab öelda hea sõna, olla viisakas ja positiivne. Olgu siin eeskujuks meie valla koolide lapsed, kes suure rõõmuga alati kõiki teretavad. Kui märkame teisi inimesi, suudame ka ise elust rohkem rõõmu tunda. Oskus olukorda teise silmadega vaadata, empaatiavõime lisab elule väärtust.

Vaata kõiki Jõgeva- ja Tartumaa kandidaate