Põhiküsimus: julge teada!

Valijad peavad pingutama, et eristada tõeseid ja sisulise kattega sõnu pelgast meelelahutusest ning valelikust sõnamängust, kirjutab Mart Meri.

Mõned asjad on selged. XIV riigikogu valimised lõppevad 3. märtsil ja mõni tund hiljem on tagajärg teada. Igal tagajärjel on ka põhjus.

Mis on Eesti, miks me Eestit vajame ja missugusena sooviksime seda näha? Praegu ja siin Nõmmel, Mustamäel ning igas muus kodumaa paigas. Vaatame peeglisse ja näeme seal iseennast, peegeldust tükikesest Eestist. Need tuhanded peegelpildid annavad näo kogu riigile, tagajärje valimistele ja ühes sellega sihiseade pikaks ajaks ette.

Vaata kõiki Mustamäe ja Nõmme kandidaate

Mõned asjad tunduvad selged, aga ei ole seda teps mitte. Tõde on alati tõde ja vale vale, ent pahatihti nõuab nende eristamine pingutust. Loomulikult ka poliitikas: pingutada tuleb demokraatia mõlemal tiival, nii konservatiividel kui ka liberaalidel. Mõistlik on meeles pidada, et pole olemas mitut tõde, küll aga on erinevaid lahendusi, mis põhinevad tõel. Valesid seevastu on mustmiljon ja nad ei hoia end varjul, vaid jahivad sind pidevalt. Eriliselt hoogne on see jaht tänavustel valimistel, kus põhiküsimus on demokraatia mõõduvõtt kurjusega.

Demokraatia versus kurjus on selge vastandus. Kurjus võib ühtaegu olla tark, kaval ja julm. Ta lemmiksõna on „ei“. Kurjus ei alusta kunagi diskussiooni talle ebameeldivate teemade üle. Ta ei loo koalitsioone, ta levib viiruslikult ja on alati valmis hetke kasutama, et hirmu külvates ja privileege jagades saada kätte kriitiline mass – häälekas vähemus ja vaikiv enamus. Aga ta kardab siiski mõningaid inimomadusi ja -püüdlusi: tõejanu, uudishimu, mälu ja … huumorit. Need kokku on vaktsiin, mida igaüks saab iseendaga tõtt vahtides endale valmis segada, et mitte nakatuda ekreiitliku või mõne muu valesid kandva vihaviirusega. Ka praegu kehtib Vana-Rooma riigimehe Cicero hoiatus, kes ütles umbes nii: „Kui anda kõneosavus neile, kellel puuduvad eetilised tõekspidamised ja põhimõtted, siis ei tohi neist teha kõnemehi, sest sel juhul antakse relvad hullude kätte.“

Asi on selge: vähem ärplemist, rohkem tõde! Poliitiku töövahend on sõna, aga valija ei pääse pingutusest, et eristada tõeseid ja sisulise kattega sõnu pelgast meelelahutusest ning valelikust sõnamängust. Sotsiaaldemokraadina kutsungi kõiki pingutama, et leida üles tõde ja seejärel otsida pikema sihiseadega lahendusi Eesti riigile ning ühiskonnale ajal, kui rahvastik vananeb, majandusruum on avatud, kliimamuutus on üleilmne ning liberaalsed isikuväärtused ja solidaarsed ühisväärtused on löögi all. Vastus on avatud rahvuslus ja teadmispõhine majandus. Tõeselt! Tõde on usaldus. Usaldust tuleb kaitsta ja hooldada.

Vaata kõiki Mustamäe ja Nõmme kandidaate