Marju Lauristin: rõõmsa ja loova Eesti nimel

Sotsiaaldemokraatidel on valimistele kaasa võtta viimase nelja valitsemisaasta oluline kogemus. Oleme tugevamad nii heade kogemuste kui ka vigadest õppimise võrra. Meil on lauale panna täidetud lubaduste nimekiri, mis on toonud kaasa parema elu ja kindlama homse paljudele peredele. Inimeste heaolu parandamine ja nõrgemate eest võitlemine on sotside pärusmaa, aga meil on väga hea meel, et järjest enam on kõik Eesti erakonnad meiega samale rajale pööranud, kirjutab Marju Lauristin.

Meil on kavas jätkata pingutamist ka rahva tervise ja turvalisuse parandamisel. Me kaitseme kindlalt sotsiaaldemokraatlikku lähenemist ravi- ja pensionikindlustusele, mis rajaneb solidaarsel vastutusel selle eest, et kõik haiged saaksid ravi ja kõik vanad saaksid pensioni. Kuid samuti on selge, et vähenev rahvastik seab meid vajaduse ette muuta seda süsteemi jätkusuutlikumaks, eelkõige toetades ravikindlustust ka üldmaksude arvelt. Kõik need klassikalised sotside teemad on ka seekord meie valimisprogrammi tuumaks, sest me ei jää rahule enne, kui saame öelda: jah, nüüd hakkab rõõmus ja sõbralik sotsiaaldemokraatlik Eesti juba tõepoolest ühte korralikku Põhjala heaoluühiskonda meenutama.

Vaata kõiki Tartu linna kandidaate

Aga Eesti on Eesti ja mitte Soome, Rootsi või Taani. On asju, millest me ei loobu mis tahes heaolu nimel. Meie keel, meie loodus, meie vabadus. Olgu inglise keel kõigil suus, me ei muuda laulupidu ingliskeelseks. Olgu eestikeelsete raamatute ja ajakirjanduse lugejaskond väike, me ei loobu eesti keeles oma mõtete kirjapanemisest. Olgu eestikeelne kõrgharidus kallim, see ei saa muutuda majanduslikel kaalutlustel võõrkeelseks. Sotside programmis on eesti keele ja kultuuri, eestikeelse teaduse ja kõrghariduse tuleviku kindlustamisel tähtis koht. Mulle on eriti südamelähedane lubadus aidata kaasa sellele, et Eesti ülikoolid jõuaksid maailmas saja parima hulka. Praegu on Tartu ülikool tuhandete maailma ülikoolide seas jõudnud esimese kolmesaja hulka, mõnel erialal aga ulatub juba ka esisaja sekka.

Ma olen uhke, et just sotside esimees ütles esimesena välja idee sõlmida erakondadevaheline kokkulepe teadusrahastuse tõstmiseks 1%-le SKT-st. See lepe on nüüd olemas, selle elluviimist lubab loomulikult ka meie programm. Kuid sotsidel on kavas veel teine oluline samm teaduse ja ettevõtluse lähendamiseks: määrata stipendiumid teadlastele, kes tahaksid minna tööle ettevõttesse, et aidata rakendada teadustöö tulemusi. Üldse on sotside majandusprogrammi tuum innovaatilise mahemajanduse edendamine. Oleme võtnud kindla suuna muuta Eesti majandus rohelisemaks kui seni, sealhulgas eelisarendades taastuvenergeetikat, jäätmevaba ringtootmist ja elektri jõul kiirelt ja hääletult Eestimaa eri nurki kokku siduvat rongiliiklust.

Lugedes Eesti 200 ideid, mis on suunatud kohaliku omavalitsuse rolli nullimisele sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, on sotsiaaldemokraatidel vastupidine seisukoht: Eesti ei võrdu Tallinnaga ning igal kohalikul kogukonnal peab olema senisest rohkem õigust oma elu korraldamisel kaasa rääkida. Kuid rääkimisest on vähe, tähtis on leida ka kohaliku elu edendamise vahendeid. Sellepärast näeb meie programm ette terve hulga samme kohalike eelarvete toetamiseks, regionaalse ettevõtluse arendamiseks ning omavalitsuste otsustusõiguse laiendamiseks.

Ning lõpuks kõige tähtsamast – haridusest. Aeg on mõelda haridussüsteemi nüüdisajastamisele, muidugi säilitades kõik need voorused, mis on viinud Eesti hariduse maailma absoluutsesse tippu. Aga on neli asja, mida tuleb järele aidata. Esiteks on aeg tuua kõik Eestis elavad lapsed ühtsesse eestikeelsesse kooli. Teiseks ei tohi unustada, et mis tahes uuendus koolis oleneb õpetaja motivatsioonist. Siit ka meie teine haridusega seotud lubadus: vaadata üle õpetajatöö tasustamise põhimõtted, anda õpetajale rohkem iseseisvust ja loomingulist vabadust ning vähendada bürokraatlikku järelevalvet tema töö üle. Kolmandaks, haridus ei piirdu kooliga. Tahame meelitada lapsi rohkem kultuuriüritustele, muuseumidesse, teatrisse, andes selleks igale õpilasele n-ö kultuuriranitsa. Neljandaks, elame digiajastul. Õpetaja tuleb vabastada rutiinsetest ülesannetest ja anda rohkem aega inimlikule suhtlemisele ning märkamisele. Sest inimese märkamisest algab ühiskonna paremaks muutumine. Igaüks loeb!

Vaata kõiki Tartu linna kandidaate