Marika Saar: raamatukogu kui võrratu kogukonnakeskus

marika saar

Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmekülgsemaks ning järjest enam räägitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki.

Rõngu raamatukogu hing on juba 55 aastat olnud direktor Laine Meos, kes hiljuti juhtis oma luuleridadega tähelepanu sellele, et raamatukoguhoidja roll on väga mitmekülgne. Kes siis on raamatukoguhoidja?

Raamatukoguhoidja aitab kaasa inimeste harimisele, kuid ta pole õpetaja; ta aitab hoida ja säilitada raamatuid, kuid ta pole arhivaar; ta sisustab ruumi ja valib mööblit, ent ta pole sisearhitekt; ta tegeleb küsitlustega, kuigi ta pole sotsioloog; ta koostab eelarve, planeerib kulusid, kuid ta pole raamatupidaja; ta pühib tolmu ja kastab lilli, kuid ta pole aednik-koristaja; ta suhtleb inimestega, kuulab nende rõõme ja muresid, kuigi ta pole psühholoog; ta koostab plakateid ja reklaame, ent ta pole kommunikatsioonijuht; ta aitab lugejaid töös arvutiga, kuid ta pole IT-spetsialist; ta vaatab üle kordasid ja õigusakte, kuigi ta pole jurist; ta tegeleb hea meelega noortega, ent ta pole noorsootöötaja; tihtilugu müüb ta marke ja väljastab pakke, kuid ta pole postitöötaja; ta leiab vajaliku isegi ühe märksõna järgi, kuigi ta pole detektiiv.

Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmekülgsemaks ning järjest enam räägitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki. Eesti raamatukoguhoidjate ühing on sõnastanud Eesti raamatukogude missiooni: kujundada inimeste lu- gemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile. Tulemuseks on kultuurne, intelligentne ja elus hästi hakkama saav kodanik.

Raamatukogunädalal toimub üle Eesti eriti palju huvitavat ning tavapärasest rohkem on põhjust suunata fookus raamatukogudele. Minul on raamatukogudega eriliselt soe suhe, ehk on see pärit sellest ajast, kui ma väikse tüdrukuna käisin kohalikus raamatukogus nii sagedasti, et raamatukogutädi usaldas mulle lõpuks isegi laenutatavate raamatute kandmise kaardile. Intensiivseim suhe raamatukogudega oli loomulikult tudengiajal. Nüüd, Elva vallavalitsuses töötades on üks minu ülesanne koordineerida seitsme raamatukogu ja kuue harukogu tööd.

Lugemisharjumust kujundama tuleb hakata lapseeas. Laste lugemuse edendamine on teema, mille üle nuputavad õpetajad, lapsevanemad ja ka raamatukogutöötajad. Üldjuhul teevad raamatukogud väga tihedat koostööd koolidega, kuid ainult sellest ei piisa.

Kui ruumid võimaldavad, siis võiks tihedamini kasutada raamatukogu mõne koolitunni või muu ürituse korraldamiseks. Kuid palju mõjusam on see, kui suudame lapsed koos perede või sõpradega raamatukokku meelitada. Paljud raamatukogud korraldavad perepäevi ja noori proovitakse kõnetada atraktiivsete vahenditega, teha mänguliseks või võistluslikuks raamatutest saadud teadmiste kasutamine.

Elva linnaraamatukogus käib lugemiskoer, kellele ettelugemine on lapsele võimalus saada rahulikus ja täiesti hinnangutevabas keskkonnas positiivne lugemiselamus. Erinevaid lugemisüritusi ja tublide lugejate tunnustamist võiks teha ka täiskasvanutele.

Lugejale on tähtis raamatukoguteenuse mugavus ja kättesaadavus. Paljud raamatukogud on ühinenud süsteemiga lugeja.ee, mis võimaldab interneti teel välja selgitada, kas soovitud raamat on olemas, see broneerida või lisada raamatu järjekorda.

Järjest enam on raamatukogude juures tagastuskastid, kuhu saab raamatud tagasi viia sõltumata raamatukogude lahtiolekust. Tartu linnaraamatukogu alustas hiljuti kärglaenutust, kus pereliikmed, sõbrad ja kõik, kellele see vähegi vajalik tundub, üksteisele ja üksteise eest raamatuid laenata saavad. Väärt algatus, ning arvan, et maaraamatukogudes toimub see juba ka loomuldasa.

On raamatukogusid, kus pakutakse ka üksikutele eakatele või liikumisraskustega inimestele raamatute kojukande võimalust. Leian, et see võimalus võiks olla lähiajal kasvav ning aidata kaasa eakate üksinduse leevendamisele. Kuid järjest enam räägitakse ka automaatsetest laenutus- ja tagastuspunktidest – kas see võiks olla raamatukogude tulevik? Vaadates maaraamatukoguhoidjate erinevaid rolle, siis nende kohalolu kogukonnas on ülioluline ning seda asendada on keeruline.

Paljudele on raamatukogu koht, kus saab kasutada arvutit ning käia internetis toiminguid tegemas. Raamatukogude roll on aidata inimesi, kes ei suuda piisavalt hästi digitaalses keskkonnas orienteeruda. Hiljuti läbisid paljud raamatukogutöötajad digitaalse kirjaoskuse koolituse e-kogukond, et aidata inimesi e-riigiga suhtlemisel.

Raamatukogude hubane keskendumist võimaldav keskkond võiks meelitada raamatukokku ka kaugtöö tegijad. Raamatukogude puhul võiks julgelt vaadata kohalikke võimalusi ning ruume ristkasutada. Hellenurmes on plaan muuta raamatukogu asukohta ja viia see kokku vallavalitsuse teenuskeskusega. Rannu ja Aakre raamatukogu on majas kultuurikeskusega. Konguta ja Rannu raamatukogu töötab ka postipunktina.

Elva valla eelarvestrateegias on plaan ehitada Rõngu viie tee risti uus kogukonnakeskuse hoone, kus on koos nii raamatukogu, teenuskeskus kui ka bussijaama ootesaal. Asukoht on valitud Rõngu kõige kesksemasse kohta just seetõttu, et ligipääs raamatukogule oleks hea ning kutsuks inimesi sinna aega veetma. Vajaduse korral võiks püstitada ka ajutisi raamatukogusid kohtadesse, kus inimesed kogunevad – see kogemus on nii rahvusraamatukogul kui Tartu raamatukogudel. Miks mitte suvel Verevi randa?

Raamatukogud on paljudes kohtades võtnud kultuurikeskuse rolli. Elva vallas on raamatukogunädalal kontserte, kohtumisi, näitusi, raamatulaat, ettelugemisi, kultuuriloolisi jalutuskäike, koolitusi. Vaadates raamatukogusid üle Eesti, jääb silma põnevaid lahendusi, mida on tehtud, et raamatukokku oleks põhjust rohkem tulla – laenutatakse spordivahendeid, kasutada saab digiklavereid ja -trumme. Üldse on palju loodud muusika kuulamise võimalusi – loomulikult koos kõrvaklappidega, et mitte segada vaikust ja keskendumist.

Eriti ootamatu idee tundub Tallinna Sõle raamatukogus avatud õmblustuba, kuid kui raamatukogus saab tutvuda käsitööajakirjadega, siis tundub loogiline võimalus kasutada kohe õmblusmasinat ja triikimislauda.

Raamatukogud võiksid olla ka infokeskused või miks mitte turismiinfokeskused. Suurtes valdades, kus on tugev raamatukogude võrgustik, võiksid olla just raamatukogutöötajad need, kes oskavad nõustada vallaga seotud küsimustes. Peale selle peaksid valla ürituste plakatitega infostendid olema tavapärased.

Eesti raamatukogude ühendus on välja pakkunud 21. sajandi raamatukogu visiooni: usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ning reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Sellega saab vaid nõustuda ning visiooni poole püüelda.

Avaldatud Postimehes 28.10