Marianne Mikko: „Nõrgematega arvestamine tugevdab riiki”

Kui küsida Marianne Mikkolt, millise probleemi lahendamisel ta ei peatu, on tema vastus üks: sooline palgalõhe. Naised peavad saama paremat, meestega võrdväärset palka!

Kuidas suhtub perekond teie kandideerimisse?

Minu abikaasa Peter Andrekson mitte lihtsalt ei ela kaasa mu tegemisele poliitikas, vaid ühtlasi aitab mind valimiskampaanias. Mu akadeemikust mees on jaganud tänaval voldikuid ja olnud minu kõrval ka ukselt uksele käies.

Mitmendat korda kandideerite riigikogusse?

Seekordne kandideerimine riigikokku on minu jaoks viies kord.

Mille pärast teie süda valutab?

Mind teeb murelikuks vaesus. Kui noorel pole raha, on piiratud tema väljavaated saada hea haridus. Selle puudumine piirab omakorda tasuva töö saamist. Samuti naiste, eriti üksikemade ja vanurite vaesus on mu südameasi. Ent ka vaesus laiemalt on suur probleem.

Niisamuti on vaesuse vähendamise küsimus oluline välispoliitikas. Kui me näiteks Aafrika vaesuse tõrjumisega ei tegele, oleme sunnitud tegelema tagajärgedega Euroopas ja isegi Eestis.

Mis valmistab elus teile kõige rohkem rõõmu?

Olen kogu oma poliitilise tegevuse jooksul lähtunud eesmärgist vähendada soolist palgalõhet Eestis. Olen märganud, kuidas meie naistes on särama löönud väärikustunne. „Võrdse töö eest võrdne palk!“ on tekitanud ühiskonnas äratundmise. See teeb mulle südamest rõõmu.

Mis on teie jaoks kõige tähtsam küsimus Eesti poliitikas?

Sidusus. See, et kõik erakonnad töötaksid ühe asja nimel: Eesti riik on meie kodu, kus kõigil on oma koht. Nagu perekonnas aidatakse väetimat, nii peab see toimuma ka riigis. Nõrgematega mitte arvestamine nõrgestab riiki.

Kes on teie kõige suurem eeskuju poliitikas? Miks?

Mahatma Gandhi, kes juhtis vägivallatut võitlust oma rahva vabaduse eest. Tema meelekindlus, lihtsus ja tarkus paeluvad mind. Gandhi mõte vägivalda mitte kasutada on nii aktuaalne praeguses kontekstis. Olen näinud tema kirja Hitlerile Teise maailmasõja eelõhtul, kus ta leebelt, aga meelekindlalt kutsub Hitlerit üles loobuma sõjast. On kohutavalt kurb, et Gandhi enda elu lõppes vägivaldselt.

Mis on Eesti riigi kõige suurem saavutus viimasel ajal?

Eesti suurim saavutus on vaesuses elavate laste arvu vähendamine. See algas sotsiaaldemokraatide algatatud reformist, mille kohaselt tõusid laste- ja peretoetused.

Eurostati järgi on Eestis sooline palgalõhe viimase kaheksa aasta vältel kahanenud pea kolmandikult veerandini ehk vähenenud 31%-lt 25%-le. Kuid siiski on Eesti sooline palgalõhe Euroopa Liidu sügavaim.

2017. aastat jääb meenutama see, et Eesti juhtis erakordselt hästi Euroopa Liitu. Euroopa ajalukku läheb sotsiaalküsimuste tippkohtumine nagu ka digiüldkogu Tallinnas. Eesti eesistumine oli ajalooline ja seda peetakse Euroopa Liidu edulooks.

Milline on teie isiklik suurim saavutus viimasel ajal?

Kui poliitikasse tulles rääkisin soolisest palgalõhest, siis peeti seda naeruväärseks. Praeguseks on sellest kujunenud teema, mis on oluline enamiku poliitiliste jõudude jaoks ning sellest räägitakse parlamendi saalis enamasti argumenteeritult ja rahulikult. Tunnen, et minul on olnud roll selle teema poliitilisele keskpõrandale toomisel. Palgalõhe ei vähene kindlasti iseenesest ja sellega tegelemine peab olema ka järgmiste valitsuste terava tähelepanu all, et liiguksime Euroopa suurima palgalõhega riikide seast kõige võrdsemate riikide hulka.

Välispoliitika valdkonnas pean saavutuseks, et Euroopa Nõukogu kehtestas Türgi demokraatia üle järelevalve. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Türgi raporöörina langetasin sellise karmi otsuse, sest ühises demokraatiate kogukonnas peavad kõik liikmesriigid ühtmoodi austama nii õigusriiki kui ka inimõigusi. Türgile monitooringu avamine tähendab ajaloolise pretsedendi loomist: Euroopa võib ja peab rääkima Türgiga nõudlikus toonis, kusjuures küsida võib kõike, mis puudutab õigusriiki, demokraatiat ja inimõigusi. Varem oli dialoog leebe ja arutada sai ainult mõningaid vormilisi küsimusi. Minu raport sunnib Euroopat küsima karme sisulisi küsimusi, millele tuleb Türgil vastata ausalt ja tegude vormis.

Kui osutute valituks, siis milline on teie esimene algatus?

Et vähendada soolist palgalõhet, esitan asjakohase eelnõu. Ma olen selles küsimuses kõigutamatu. Meie naised peavad saama paremat palka.

Mis valdkonnaga soovite end rohkem siduda?

Olen olnud riigikaitsekomisjoni liige kaks koosseisu. Julgeoleku- ja kaitseküsimused on mulle sügavat huvi pakkunud juba ajast, kui olin ajakirjanik ning nendes poliitikavaldkondades tunnen end kõige kodusemalt. Militaarjõudusid ohjav tsiviilkontroll on seejuures ülitähtis valdkond.

Milline peab teie meelest olema õige riigimees?

Rääkida „riigimeestest“ 21. sajandil on anakronism. Ideaalis peaks riigikogus olema naisi-mehi võrdselt, aga naisi mitte alla 1/3. Tänapäeva poliitik peab olema haritud, empaatiline, lugupidav enda ja teiste vastu, tal peab olema isiklik arvamus ja ta peab julgema seda argumenteeritult ka kaitsta. Karisma tuleks igati kasuks.

Mida soovite teistele kandidaatidele?

Iga hääl loeb, mistap ei tasu põlata tänaval või trepikojas ühtki kampaaniategevust, mis meie maailmavaadet selgitaks ja kokkuvõttes meie toetajate hulka suurendaks.

Mida soovite kodukoha inimestele?

Ikka hoolivust! Soovin, et nii naised kui ka mehed saaksid samaväärse töö eest võrdset palka. Et lapsed, naised ja mehed jääksid vägivallast puutumata ning meie elu oleks igas mõttes turvaline.

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate