Madis Kallas: „Üks asi korraga!“

Kõik on koos: mets ja pere. Madis, Johan, Elisabet ja abikaasa Marita. Foto: Anzelika Toll

Saaremaal on asjad hästi, tunneb vallavanem Madis Kallas. Ühtse Saaremaa ideed olid saarlased oma kärajatel küpsetanud juba tükk maad enne haldusreformi.

Kui peaks juhtuma, et Madise (37) töö vallavalitsuses sel kevadel lõpule jõuab, on mehel kolme tehtud asja pärast eriliselt hea meel. Esiteks selle pärast, et Saaremaale saab sellest suvest alates lennata suurema lennukiga. Teiseks, et kõrgkool jääb Kuressaarde (ja läheb veel paremaks). Ja kolmandaks, et tema meeskond on nii tugev, et kui vaja, saaks ta oma tööjärje rahuliku südamega üle anda. Saaremaa jääb headesse kätesse.

Õpib targematelt

„Juhtimist olen ma puhtalt ise õppinud,“ ütleb Madis, mõnus saare soojus hääles, „jälgin teisi kõrvalt, loen raamatuid presidentide ja poliitikute elust. Iga kord saan mingi uue nüansi, mida mul töös vaja.“

Vaata kõiki Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa kandidaate

Aga õpi mis sa õpid, endal peab ka ikka sisu olema. Saaremaa vallavanem on esiteks eriti rahuliku loomuga ja hea kuulaja. Vallas on aastas oma 60–70 valitsuse ja volikogu istungit, mõnel väga keerulised teemad ja eks vahel ikka proovib keegi närvi ajada, aga no ei ärritu see mees! Teiseks suhtub Madis kaasinimesse lugupidavalt: „Mul on moto: tee teistele seda, mida tahad, et teised sinule teeksid. Ma ei taha, et keegi tunneks end pärast minuga rääkimist madalamana kui muru.“ Kolmandaks on tal põhimõte, et tema süsteemis keegi häält ei tõsta, oma arvamuse saab teistele selgeks teha vaikselt.

Madisel on töölt koju umbes 20 kilomeetrit sõitu. Kui ta kella 18 paiku kabinetis tule kustutab – tema aken on vallamajas sageli viimane, kust tuli paistab – võtab ta arvuti küll kaasa, aga kodus seda ei ava. Kojusõit on töömõtetest väljatulemise aeg, sest kodus on kaks väikest last ja armas abikaasa ja Madis tahab keskenduda neile. Kui valgust ja vaba aega rohkem, läheb mees metsa. Teeb küttepuid, raiub kena sihi sisse või mõtleb niisama oma mõtteid. Kui mõni kolleeg või sõber juhtub jõulude eel kurtma, et näe, jõulupuud pole, ütleb Madis, et tulgu võtku tema metsast. Iga aasta jaotab nii oma paarkümmend kuuske laiali.

Viimase aja juhtmõte, kui vallavanem metsa vahel jalutab, on õppimisega seotud. Meil on nii palju vanu ja tarku inimesi, kel kuhjaga elutarkust, millest oleks kahju ilma jääda: kuidas teha nii, et eakad oleksid Saaremaa teemades rohkem pildil? Kas kutsuda kokku näiteks Kogukonna Väärikate Vanemate komisjon?

Üks asi korraga

Enne vallavanemaks saamist oli Madis linnapea. Ka praegu paneb ta aeg-ajalt linnapea ametiketi kaela. Linnapea nimetus oli kohalikele nii tähtis, et ühinemislepingusse kirjutati sisse: vallavanem täidab ka linnapea kohuseid. Olgugi need vaid tseremoniaalsed.

Kuressaare loss on osa saarlaste identiteedist. Seda saarlaseks olemise tunnet hoiab ka vallavanema tegevus.

Juba linnapea ametis – või ehk isegi varem, Eesti tipptasemel kümnevõistlust tehes – õppis Madis ära hea strateegia: olgu muresid ükskõik kui palju, lahendada saab ikka ühe asja korraga. Selle hea näide on saarlaste konkreetsus ühenduste kordategemisel: „Kaua oli riigi seisukoht, et teil ju on nüüd kaks uut praami, neist piisab. Ei piisa, suvel ja tippaegadel on meile vaja kolme! Eelmiseks suveks saime, ka järgmiseks suveks on kolmas praam tulemas. Need ei tule iseenesest, selle taga on meie kogukonna järjekindel töö ja selge strateegia.“ Esiotsa oli küll nii, et kui vallajuhid omavalitsuste liidus arutasid, mis muredega ministri ette minna, tuli iga vallavanem oma teemaga: pensionid on väikesed, hooldekodukohti vähe, teedele vaja mustkatet … Siis tegi Madis ettepaneku: „Ajame ühte teemat ja ärme teisi asju lauale tõsta!“ Ja see toimis: alati, kui saarlased peaministriga kohtusid, ajasid kõik ühte juttu: praami- ja lennuühendus! Ja alati küsis minister, kas mõni mure on veel. Saarlased raputasid pead: ei ole! „Me ei tahtnud anda võimalust, et mandrile sõites mõtleb minister: neil saarlastel on nii palju jamasid – no võtan kõige lihtsama ja annan raha sinna.“

Lennukit tahtsid saarlased suuremat kui senine 19 kohaga. Ja samu lennuaegu nagu hiidlased, seega ühest lennukist kahe saare peale ei piisa. Ka see on tänu vallavanema üks-korraga-strateegiale nüüd riigi eelarves sees ja 1. juunist peaks uus suurem lennuk startima.

Laevad hoiavad vee peal

Teine Madise suur teema on kõrgharidus Saaremaal. „Kõrgharidus on kogukonnale tähtis, sellega seostuvad teadus, töökohad, noored, tulevik! 2015/2016. õppeaastal oli väga reaalne, et Kuressaare kolledž võidakse sulgeda, kuid praegu võin rahulik olla: kõrgharidus jääb ja areneb!“

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse esimeste tegevusaastatega sai selgeks, et selles valdkonnas on Saaremaal teadus- ja kõrgharidusvaldkonnas potentsiaali. Saaremaa on laevaehitajate kants: kogu Baltikumi väikelaevadest ehitatakse 80% siin, mitu laevaehitusfirmad on huvitatud haritud tööjõust, praktikantidest, teadustööst ja investeeringutest. Juba on Kuressaares ametis esimene laevaehituse professor ja arendatakse rahvusvahelist meretehnika magistriõpet. „Keskus on Eesti esimene riiklikult oluliseks tunnistatud teadustaristu, mis asub väljaspool Tartut ja Tallinna,“ rõõmustab vallavanem.

Ka ettevõtlus- ja majanduserialade õpetamine väljaspool pealinna on vajalik. Seda eriti Saaremaal, kus ettevõtlusaktiivsus on Eesti piirkondade suurim. „Me peame tekitama ettevõtlikele Saaremaa inimestele kõik võimalused, et oma ettevõtteid nutikalt arendada ja uusi töökohti luua,“ mõistab Madis.

Aga sellega ei pea Saaremaa piirduma: siin on veel saarele eriomaseid valdkondi, kus kohapealne teadusarendus annaks ettevõtete kasvule palju juurde.

Saaremaa näitab suunda

Madis ütleb, et haldusreform on Saaremaale hästi mõjunud. Seda enam, et tegelikult kutsus eelmine linnapea Hannes Hanso juba 2014. aastal kokku esimesed kärajad. Tollal ei räägitud veel haldusreformist, aga saarlased istusid juba siis maha ja arutasid, et mis oleks, kui teeks ühe Saaremaa. Ajasid asju ja tegid kokkuleppeid, ning kui riik haldusreformini jõudis, oli Saaremaal protsess juba kaugel. Seda lihtsam oli saarlastel 2017. aastal ühe, Saaremaa valla alla koonduda.

Ühinemise järel on kogukonnad aktiivsemaks muutunud, tunnetab Madis. Eriti väiksemates piirkondades, kus uuritakse hoolega eelarve suurust: kui palju on võimalik talihoolduseks raha saada? Kas tõesti maksab vald nii palju peale, et meil kool oleks? „Kui enne oli anonüümne vald, mis maksis palka õpetajale ja küttis koolimaja, siis nüüd on hakatud rohkem kaasa mõtlema,“ nendib Madis. „On hakatud arvutama, kuidas eelarveraha kõige tõhusamalt kasutada ja mida ise juurde panustada.“

Saarlased hoiavad vallavanema meelest kokku. „Muidugi on meil erinevad vaateid, aga seni oleme riiud ja kraaklemised suutnud omavahel ära lahendada,“ ütleb Madis. „Oleme viis aastat tööd teinud, et meil ei kasvaks ükski probleem nii suureks, et läheks avalikkuse ette. Mul on sisuliselt iga kuu kohtumised opositsiooniga ja nende ettevõtete ning ajakirjanikega, kes on mingil teemal murelikult sõna võtnud. Kutsun nad oma kabinetti, räägin rahulikult ära valla vaated, nemad räägivad oma vaated, ja seni on see toiminud. Sageli on kõik kinni suhtlemises. Üldiselt on meil inimesed ühe asja eest väljas.“

Olgu või üks laps

Madis ütleb, et neil pole piiri, millest allapoole langedes vald kooli kinni paneb. „Paljud koolid on meil väikesed,“ räägib ta. „Neis on liitklassid, tore koolikollektiiv ja aktiivne kogukond. Minu jaoks pole kriteerium laste arv, vaid kogukond, kes tahab seal oma lapsi õppimas näha. Lasteaed ja vähemalt algkool peab olema kodu lähedal. Olgu või üks laps: kui kogukond ütleb, et nad on valmis kooli säilimisele kaasa aitama, siis on omavalitsuse kohus anda täiendavat ressurssi. Me teeme seda heameelega – selle taga on soov näha Eestit, kus ei pea elama linnas selleks, et laps saaks kodu lähedal koolis käia.“

Elu säilimine külas ja metsas on see, miks Madis riigikogusse kandideerib. „Mulle tundub, et linnriigi Tallinna kasvamisse hakkab siiski pööre tulema. Näiteks Saaremaale tuleb väga palju noori peresid tagasi. Siin on hea elukeskkond: rahulik, turvaline, ummikuid ei ole, koolid-lasteaiad toimivad, ühendus mandriga on hea, huvitegevust on meeletult, isegi kinod – kolm tükki – on meil nüüd olemas.“

Kogemus Saaremaa ühendamisega annab hea mustri ette, mida teha, et maal elu säiliks. Et külades leiduks ka edaspidi mehi, kes oma metsas endale küttepuud teevad, nädalavahetusel sauna kütavad ja teevad koos sõpradega ära kõik selle, mida üksi ei suudaks keegi.

Vaata kõiki Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa kandidaate