Üleminek taastuvenergiale

Eesti kliimaeesmärgid peavad olema ambitsioonikad. Eesti vajab plaani ja selgeid tegevusi süsinikuheidete vähendamiseks. Eesmärgi saavutamine nõuab tegelemist kõigi oluliste valdkondadega: energia, säästev transport, jäätmemajandus ning Eesti loodusvarade säästev majandamine. Eesti peab üle minema taastuvenergiale. Uued keskkonnatehnoloogiad ja roheline mõtteviis pakuvad häid võimalusi majanduse edendamiseks.

Miks?

Kliimamuutus mõjutab käesolevat sajandit rohkem kui ükski teine teema. Eestil ning igal eestlasel üksikult võetuna ei ole võimalust jääda siin pelgalt kõrvaltvaatajaks, sest globaalne kliimaprobleem mõjutab meid kõiki – OECD riikide hulgas on Eesti kõige süsinikumahukama majandusega riik.

Kliimakatastroofi vältimiseks on täna käimas rohetehnoloogiate revolutsioon, mis oma ulatuselt ja mõjult on sarnane esimese tööstusrevolutsiooniga, ent oma kiiruses võrreldav digitaalse revolutsiooniga. Riiklik poliitika peab siin olema veduri rollis ning ettevõtjate innovatsioon seda toetama.

Eestil tuleb käituda mitte vaid lahendustega kaasa mineva riigina, vaid rohelise mõtteviisi ning tehnoloogiate arendamisel teerajajana. Eesti teeks peab olema roheliste keskkonnatehnoloogiate arendamine ning roheenergia tootmine. See oleks konkreetne võimalus panna alus Eesti majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit rohemajanduse kompetentsikeskusena.

Mõistlik on kombineerida eri võimalusi – sh tuuleenergia, päikeseenergia, biomass – viisil, mis tagab ka looduskeskkonna säilimise. Uute taastuvenergia elektrijaamade rajamine on mõnede tehnoloogiate puhul juba odavam kui olemasolevate fossiilkütustel jaamade käitamine. Täielik üleminek taastuvenergiale aastaks 2030 kasvataks Eesti majandust 2,2 protsenti aastas ning vähendaks energia importi 600 miljoni euro eest aastas.

Meil tuleb lahendada keeruline väljakutse, kuidas minna üle taastuvenergiale nii, et põlevkivisektori töötajatel säiliks kindlus tuleviku ees. Üleminek peab olema pikaajaline, sujuv ja kontrollitud, koos meetmetega alternatiivsete töökohtade tekkimiseks tööstuses.

Indrek Tarand taastuvenergiale üleminekust

Kuidas?

Leiame, et riik peab seadma eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest sisetarbimise jagu elektrienergiat ja soojusmajanduses läheme 100% üle taastuvenergiale ning kavandame ja rakendame selleks konkreetseid meetmeid. Sealjuures tuleb suunata põlevkivitööstust suurema lisandväärtuse ja väiksema keskkonnakahju suunas.

Saja-protsendilise taastuvenergiale ülemineku tagamiseks tehtavad investeeringud ei koormaks Eesti maksumaksjat, sest vajalikke investeeringuid saab rahastada heitmekaubanduse tuludest, struktuurfondidest ja taastuvenergia kaubanduse tuludest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.

Uudsesse, taastuvenergial põhinevasse energiasüsteemi sobivate paindlike lahenduste integreerimine elektriturul taastuvenergia arendamine ja ühendused. Taastuvenergia elektritootmise portfell Eestis koosneks maismaa ja avamere tuuleparkidest, biomassi ja biogaasi koostootmisjaamadest, hüdroakumulatsiooni pumpjaamast, päikeseelektrijaamadest ning vähemal määral hüdrojaamadest.  Soojusmajanduses põhineks energiatootmine valdavalt biomassil, soojuspumpadel ja vähemal määral päiksekollektoritel.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

“See, et meil on teiste erakondadega võrreldes põhjalikum keskkonnaprogramm, et tee sotsidest lillelapsi.”

Rene Tammist, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister