Koosõppiv kool

Tänane õppekeele järgi eraldatud koolisüsteem takistab suhtlust eesti- ja venekeelsete noorte vahel, mis pärsib keeleoskuse arengut ning laiemat lõimumist. Õpe venekeelsetes koolides ei ole aga tulemuslik — kolmandik õpilastest ei saavuta põhikooli lõpuks eesti keeles B1-taset. See näitab ilmekalt, et kaks eraldi haridussüsteemi, eesti ja vene oma, on oma aja ära elanud. Sotsid on veendunud, et kõik Eesti noored peaksid õppima koos. 

Miks?

Koosõppiva kooli, erineva emakeelega laste ühes koolis õppimise eesmärk on ühiskonna sidusus, sotsiaalsete kontaktide toetamine erinevatest rahvustest noorte vahel ja seekaudu võrdsete võimaluste tagamine igale Eesti noorele. Soovime kooliharidust, mis väärtustab iga lapse identiteeti ja emakeelt, tagades samal ajal kõrgtasemel eesti keele oskuse. Venekeelsele lapsele võimaldab koosõppiv kool vene keele kui emakeele õpet ning ühe mudelina osaliselt venekeelset aineõpet.

Koosõppiv kool eeldab kogukonna, õpetajate ja eriti lastevanemate valmisolekut. Hirmud tulevad alati vähestest teadmistest, just sellepärast on oluline selgitustöö ja positiivse kogemuse kirjeldamine – seda nii eesti kui ka vene kogukondades. Positiivseid näiteid edukast identiteedi toetamisest ja eesti keele õppest on Eestis küllaga.

Kuidas?

  • Koosõppival koolil ei ole ühte mudelit. Regionaalseid eripärasid arvestavad mudelid eeldavad haridusteadlaste kaasamist ja mudelite tõhususe hindamist. 
  • Koosõppivaks kooliks ettevalmistamisel on võtmeroll lasteaial. Senine eesti keele õpe võõrkeelena venekeelsetes rühmades on olnud ebapiisav. Seetõttu peab igas venekeelses rühmas tulevikus olema ka eestikeelne õpetaja, kes õpetab keelekümbluse metoodika alusel. Soodustame eesti-vene segarühmade tööd. Varase keelekümbluse ja osalise varase keelekümbluse metoodika rakendamine vajab tugevamat riigipoolset toetust. 
  • Koosõppiva kooli rakendamine on pikaajaline protsess, mis peab arvestama lastevanemate ja õpetajate valmisolekut ja regionaalset eripära. Pilootkoolidega tuleb alustada 2020. aastast ning rakendama peab mudeleid, mis muuhulgas näitavad eesti ja vene õpetaja koostööd klassiruumis ning tutvustavad õppimist ühes koolis, aga õppetöö toimub osaliselt eraldi rühmades. 
  • Haridustee jätkamine üldhariduskoolis peab olema sujuv, muuhulgas peab koolis eesti keele õpe toetuma varem omandatud keeleteadmisele. Esimeses kooliastmes tuleb koolidele soovitada varase keelekümbluse kasutamist ja seda rahaliselt toetada. 
  • Koosõppiv kool saab olla edukas ainult selle väärtusi jagavate ja vastava ettevalmistusega õpetajate olemasolul. See eeldab õpetajate koolituse, sealhulgas täienduskoolituse järjekindlat arendamist ja õpetajate palgataseme tõstmist.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

Liigume ühtse Eesti kooli suunas, kus ühe katuse all õpivad alates põhikoolist koos eesti ja muu emakeelega õpilased, kellel on ühised tunnid, huvitegevus ja üritused ning väärtustakse erineva emakeelega laste rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti. See on tõhusaim viis erineva keeletaustaga noorte edukaks lõimimiseks.

Katri Raik, siseminister