Kelly Konetski-Ramul: regionaalne kõrgharidus kui kodukoha arengu võti

Valimised on ukse ees ja ei ole ühtegi erakonda, kelle valimisprogramm ei lubaks võidelda elu edendamise eest väljaspool Tallinna ja Tartut. Me räägime ettevõtluse arendamisest, töökohtade loomisest ja kõrgematest palkadest, kirjutab Rakvere linnavolikogu liige Kelly Konetski-Ramul.

Kõik need on otse loomulikult hädavajalikud sammud. Aga tundub, et unustame – selle kõige eelduseks on tugev ja mitmekülgne regionaalne haridus. Õnneks on endiselt noori, kes lähevad suurlinnadesse ülikooli ning naasevad kodukohta. Tihti leitakse aga ülikoolilinnast sõbrad ja armastus, saadakse tasuv töökoht ning luuakse pere. Inimesi oma kodukohas hoida on palju lihtsam kui neid sinna tagasi kutsuda. Samuti muutub aina populaarsemaks täiskasvanud inimeste ümber- ja täiendõpe. Regionaalne kõrgharidus muudab selle reaalseks, sest võimaldab õppida kodu, töökoha ja perekonna kõrvalt.

Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saatus on üsna selge. Tõenäoliselt suletakse see poliitilise otsuse tõttu, mis tuli koos keskerakondlasest Mailis Repsi ministritoolile tõusmisega. Kaob kool, mis aastast 1999 on panustanud regionaalsesse tasemeharidusse ja elukestva õppe võimaluste loomisesse.

Kui Rakvere kolledži sulgemine esimest korda jutuks tuli, siis istus linnavolikogu laua taga inimesi, kes ütlesid, et ju siis pole see tulus või on õppida soovijaid vähe. Tõsi, tulus see ülikoolile ei ole. Aga haridus loob lisandväärtust, mida ei saa Exceli tabelis rahanumbriga mõõta. On vaja, et riik viiks regionaalsete kolledžite pidamise sisse ülikoolide tulemuslepingutesse ja annaks ülikoolidele kolledžite arendamiseks lisaraha. Mis õppida soovijatesse puutub, siis sisseastujaid ühele õppekohale ei olnud mitte üks ega kaks, vaid enam.

Samuti olen kuulnud, et regionaalsete kolledžite hariduse kvaliteedis kaheldakse. Minul on kogemus kolme ülikooliga. Oma kaheksateistkümne kooliaasta jooksul olen õppinud Tallinna tehnikaülikoolis, Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis ja Tartu ülikoolis. Ma ei ole mitte kunagi õppinud nii innukalt, kui ma tegin seda Rakveres. Põhjust ei pea kaugelt otsima. 20 tudengiga loeng, kus suurim rõhk on isiklikul lähenemisel, kogemuste jagamisel, teooria ja praktika seostamisel, suhtlemisel ja praktilistel ülesannetel, on tõhusam ja efektiivsem kui 70 tudengiga loeng, kus slaide tutvustav õppejõud teeb oma akadeemilise tunni ära, ilma et teaks ühegi tudengi nime.

Kvaliteetne haridus ei tohiks olla privileeg ja mitte keegi ei peaks loobuma kõrgharidusest seetõttu, et kodukohast lahkumine ei tule kõne alla emotsionaalsetel või materiaalsetel põhjustel. Kelly Konetski-Ramul;Tallinna ülikooli Rakvere kolledži vilistlane, SDE