556

Piret Aus

Kui elu liiga tõsiselt võtta, siis võib jääda elu elamata.

Järva- ja Viljandimaa

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud, hariduselt rahvamuusik ja kultuurikorraldaja. Viljandi Folgi ühe loojana tunnen uhkust, et oleme aidanud noortel mõista meie pärandkultuuri rikkust. Minu kirg on sarnaste ürituste avamine erivajadustega inimestele. Näen, et nad jäävad ühiskonnaelust kõrvale, sest teadmatusest ei osata nende vajadustega arvestada. Seadusandjal on siin oma roll ning ma oskan kindlasti oluliste otsuste tegemisel kaasa rääkida.

Kalle Küttis HTM koolivõrgu juht, kultuuriakadeemia õppejõud, viljandlane:

“Tunnen Piretit ühise töö ja tegevuse kaudu paarkümmend aastat ning julgen väita, et parlamenti on tema ilmavaate ja eluhoiakuga inimest hädasti vaja. Piret oskab ja julgeb oma arvamuse alati välja öelda ning tema kriitilised väljaütlemised on sageli lahendanud nii mõnegi murekoha. Maailmaparandajana otsib ta lahendusi ka olukordades, kus mõni teine oleks ammu käega löönud. Kolleegid ja üliõpilased hindavad teda kõrgelt, kogukond teab teda huvitava käekirjaga kultuurikorraldaja ja vajadusel ka ise muusikuna kaasalööjana.”

Kai Kuusk Sõber, kogemusnõustaja, pimemassöör, blogija, MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu tegevjuht:

“Kohtusime aastal 2013 festivalil „Puude taga on inimene“. Ma ei olnud varem näinud kedagi võitlemas sellise pühendumusega erivajadusega inimeste kultuurile ligipääsu eest. Meie vajaduste paremaks mõistmiseks oli ta kohe valmis end meie olukorda panema. Meenub, kuidas enne kohvikusse sisenemist kattis ta oma silmad klappidega, haaras pihku minu valge kepi ja läks uljalt lõunat korraldama. Just sellisena ma Piretit teangi – inimesena, kes ajab kirglikult oma asja kogu hingest ja südamest.”

Piretist

Liiga lihtsalt öeldakse, et ootame „kõiki“, sest see pidu on „kõigile“. Minu vanemad olid kurdid ja nii tean hästi, millest nemad ilma jäid, kui nad oma laste esinemisi vaatamas või kuulamas käisid. Nad ei saanud tegelikult teavet sellest, mida nende tütar laval teeb, sest polnud kedagi, kes neile selle viipekeelde tõlgiks.
Selle põhimõttelise muutuse elluviimisest on saanud minu missioon. Aastal 2010 avanes mul võimalus toimetada Ugala teatris ajal, mil korraldati vaegnägijatele esimene kirjeldustõlkega etendus Eestis. 2013. aastal aitasin sündida puudega ja puudeta inimeste ühispeol „Puude taga on inimene“. Kahel viimasel aastal olin erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupeo programmijuht. Seisin hea selle eest, et pidu tõlgitaks täies mahus eesti viipekeelde.