489

Monika Haukanõmm

Särav, usaldusväärne, tark

Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Minu südameteemad ja poliitikas olemise juured on seotud abi ja hoolt vajavate inimestega, puuetega inimeste ja eakatega. Olen veendunud, et iga inimene, olenemata elukohast, väärib võrdseid võimalusi, vajadusel tuge ja turvatunnet. Iga eakas väärib väärikat vanaduspõlve ilma vaesuseta, puudega lapsed head haridust, vajalikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, täiskasvanud tööd ja leiba. Seisan selle eest, et INIMENE oleks iga otsuse keskmes. Igaüks loeb!

Eiki Nestor, riigikogu esimees:

Ma ütlen kohe ausalt ära – mul on väga hea meel, et Monika meie nimekirjas kandideerib. Kõige tähtsam on seejuures, et süda on tal õiges kohas. Saada kohe aru inimesest, kellel on tegelik mure, on Monika jaoks loomulik. Teadja ja tarmukas oli ta ka riigikogueelses elus ja seda riigikogus varjata pole võimalik. Ning töökus veel pealekauba. Aga teadmistest ja töökusest on vähe abi, kui süda tuksub valesti. Kui mul oleks võimalik anda auhind riigikogu parimale liikmele, saaks selle Monika. Ilma mingi kahtluseta.”

Signe Falkenberg, Eesti Invaspordi Liidu peasekretär:

Tunnen Monikat aastaid ja tean – temale saab loota. Ta võtab vaevaks süveneda, et ka võõraid teemasid selgeks teha, sest kiire taip, analüüsivõime ja oskus teisi kuulata on talle loomupärased omadused. Ta teeb ja jõuab palju, tegutseb südamega, mitte lihtsalt linnukese pärast, ausalt! Tal julgeb alati oma arvamuse välja öelda, selgitada seda lihtsalt ja arusaadavalt. Ta ei pelga nõu küsida, kui see on vajalik oma arvamuse kujundamiseks. Mulle meeldib Monika juures, et tunnen temaga suheldes inimlikku lähedust, et mind kuulatakse. Arukaid naisi on riigikokku vaja ja Monikat on vaja!”

Monikast

Unistan Eestist, kus inimesed on haritud, terved ja õnnelikud, kuhu vanemad tahavad sünnitada oma lapsi ning eakad saavad nautida väärikat vanaduspõlve. Tuleviku Eestis ei ole vihkamist ja väiklast kadedust, vaid on inimestevahelist hoolimist, märkamist ja üksteisega arvestamist. Mulle meeldivad väljakutsed ning minu puhul kehtib ütlus „Kes teeb, see jõuab“ ning iga kogemus on väärtuslik. Kui saan, siis aitan, kui ei tea, siis küsin. Minu ümber on palju imelisi inimesi, kelle käest saan nõu küsida, kuulata ja õppida. Riigikogu liikmena olen säilitanud sidemed nn reaalse eluga. Tegutsedes Eesti Puuetega Inimeste Kojas ja paraolümpiakomitees, tean hästi muresid ja kitsaskohti. Suurim õnn ja rõõm on minu lapsed, naudime koostegutsemist ja kooskasvamist, et ükski rõõm ei jääks jagamata või mure kuulamata.