Juhan Mart Salumäe: „Üheskoos õnnelikuma koolitee eest.“

Ma olen töötanud koolis õpetajana neli aastat. Kui ma 2014. aastal 23-aastase mehena Viljandi gümnaasiumis tööd alustasin, siis küsiti ikka, miks ma selle ameti valisin, kirjutab Viljandi linnavolikogu liige Juhan-Mart Salumäe.

Vastasin juba toona, et haridusvaldkonnas töötades on inimestel võimalus kujundada mitte pelgalt enda tulevikku, vaid lausa sadade tuhandete kui mitte miljonite inimeste oma. See tähendab, et haridus mõjutab oluliselt riikide käekäiku, sealhulgas Eesti oma.

Ühiskond on tõeliselt vaba vaid siis, kui selle liikmetel on olemas teadmised ja oskused iseenda eest seismiseks. Hea haridus annab meile võimaluse oma heaolu kaitsta. Seetõttu on töhtis, et praegu langetatavad hariduspoliitilised otsused ei mõtleks ette mitte viis, vaid vähemalt 15 aastat. Selle ajaga osaleb sügisel kooli minev laps aktiivselt kooliõppes ja asub iseseisvalt elama. Nagu ütles Taxify üks asutajatest Markus Villig aastalõpuintervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, on meie haridus praegu väga heal tasemel, aga kümne aasta pärast ei pruugi see enam nii olla.

Eesti ja selle hariduselu tulevikku ei kujundata vaid klassiruumides. Samavõrd tähtis on tagada nii õpetajatele kui ka õpilastele sotsiaalselt turvaline keskkond. Oleme suutnud viia Eesti koolide taristud heale tasemele, kuid olulisemgi on hoolitseda neid hooneid kasutavate inimeste eest. Suur osa haridusmaastikul eksisteerivatest muredest tulenevad sotsiaalsetest kitsaskohtadest.

Olen veendunud, et peame ühiskonnana panustama enam sellele, et kõik noored ‒ olenemata perekonna rahakoti paksusest ‒ saaksid osa õnnelikult kooliteest. Selleks peame seisma ka õpetajate ja tugispetsialistide heaolu eest.

Õpilaste eripäradega toimetulekuks peame riiklikult tagama, et koolide juures tegutseksid pädevad tugispetsialistid, kes aitavad lahendada noorte muresid enne, kui need põhjustavad pikaaegseid kahjusid. Samavõrd oluline on tegeleda süsteemselt, mitte projektipõhiselt, koolikiusamisega, sh sotsiaalmeedias toimuvaga.

Peale klassiruumis toimuva õpivad noored väga palju siis, kui neil on võimalik külastada kultuurisündmusi või -asutusi. Et tagada noortele võrdne võimalus saada osa kultuurielamustest, peame tagama koolidele piisava rahastuse, et noortel Järvamaalt või Viljandimaalt ei jääks rahalistel põhjustel külastamata Ahhaa teaduskeskus, Estonia teater või Eesti Rahva Muuseum.

Õnnelik saab olla vaid see inimene, kellele on antud selleks võimalus. Endise õpetajana seisan selle eest, et lahendada eespool nimetatud kitsaskohad.

Vaata kõiki Järva- ja Viljandimaa kandidaate