Jevgeni Ossinovski: Pole õiglane, kui majandusedu viljad nopib jõukas vähemus

jevgeni ossinovski

Ei ole õiglane, et meie majandusedu viljad nopib jõukas vähemus, sest see toob kaasa inimeste pettumise oma riigis, ütleb sotside liider Jevgeni Ossinovski. Ta on veendunud, et maksureform, mis vähendas sissetulekute ebavõrdsust ja parandas kehvemal järjel inimeste toimetulekut, oli vajalik.

Jevgeni Ossinovski, mitut kohta püüavad sotsiaaldemokraadid Riigikogus?

Töötame selle nimel, et järgmises parlamendis oleks meie esindatus tugevam kui tänases (praegu on sotsiaaldemokraatidel 14 kohta – toim). Kui ka valimiseelsel ajal liiguvad reitingud siia-sinna, siis meie meeskondade tugevust vaadates oleme veendunud, et teeme hea tulemuse.

Vaata kõiki Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita kandidaate

Tõsi, teil on väga hea nimekiri, aga toetus võiks olla kõrgem.

Sellel on erinevaid põhjus. Viimase nelja aastaga on Eesti poliitmaastik muutunud, seda eeskätt tulenevalt paremäärmuslaste tõusust. Otsesem põhjus on see, et suured kulutajad nagu Keskerakond, Reformierakond ja Isamaa põletavad oma reklaamikampaaniates kolm korda rohkem raha kui meie.

Kas teie erakonnal pole siis nii palju raha?

Meie rahalised vahendid on tõepoolest tagasihoidlikumad. Et ajame oma poliitikat ausalt ja seisame ühiskonnas nõrgemate eest, siis on ettevõtjad eelistanud heldemalt annetada pragmaatilisematele ja vähem väärtusepõhistele erakondadele.

Te ei kahetse, et tõite 2016. aasta novembris Keskerakonna võimule?

Ei. Usun, et see muutus oli Eesti ühiskonnale vajalik. Meenutagem, et Reformierakond oli selleks ajaks seesmiselt stagneerunud ja valitsus enam sisulisi otsuseid ei langetanud, tegeleti üksnes peenhäälestusega. Kindlasti saab küsida, kui palju erinevad erakonnad sellest poliittehnoloogilises mõttes on võitnud, aga minu jaoks on oluline, et oleme selles valitsuses saanud väga palju häid asju ära teha. Eelmises valitsuses polnud see võimalik.

Mida te siis ikkagi olete ära saanud teha, siin mõni ütleb, et Eesti on silmitsi maksukaosega?

Eesti ei ole silmitsi maksukaosega, ehkki Reformierakond püüab seda opositsioonis tulutult väita. Ühiskondlik ebavõrdsus on oluline küsimus. Kui meie majandusedu viljad nopib jõukas vähemus, siis see ei ole õiglane ning toob kaasa selle, et inimesed pettuvad oma riigis. Seda väljendab ilmekalt parempopulistide suur toetus. Inimesed ütlevad, et näe, olete kaua võimul olnud, aga meie oma nahal suurt paranemist ei tunne.

Sellepärast usume, et see maksureform, mis oluliselt vähendas sissetulekute ebavõrdsust ja parandas kehvemal järjel inimeste toimetulekut, oli oluline. Ma ei nõustu hinnanguga, et tegemist on kaosega. Oleme seda sotsioloogiliselt uurinud ning näeme, et inimesed ei oota mitte madalamaid makse, vaid riigilt paremaid teenuseid. Ma kindlasti ei pea mõistlikuks Reformierakonna plaani kinkida kõrgepalgalistele meie ühisest rahakotist 100 eurot maksuraha. See pole õiglane. Ja samas näeme, et inimesed on uue süsteemiga harjunud.

Mida arvate sellest, et maksumaksja sõbra tiitli sai kampaania „Maksud sõidavad Lätti“ korraldajad?

Lennart Meri on öelnud, et lihtne on rääkida seda, millega kõik nõus on, palju raskem on rääkida tõde. Minu arusaam riigijuhtimisest on see, et olulised asjad tuleb ära teha ka vaatamata sellele, et leidub vastaseid või et algul ei pruugita mõista, milleks midagi vajalik on.

Tegelikult on paljud olulised otsused meie riigi ajaloos omal ajal pälvinud maksumaksja vaenlase tiitli. Tagantjärele on need hinnatud mõistlikuks ja vajalikuks. Näiteks käivitas Eiki Nestor töötuskindlustussüsteemi, ilma milleta me tänast Eestit ette ei kujutaks. Me ei jäta töötuid tänavale, vaid aitame nad tööturule tagasi. Tollal öeldi, et see on maksumaksja vaenulik samm. Jürgen Ligi eestvedamisel viidi sisse nn 1000-euroste arvete deklareerimise kord, mis on oluliselt vähendanud käibemaksupettusi. Seegi teenis tol ajal maksumaksja vaenlase tiitli.

Kes oleks Eestile parim peaminister pärast 3. märtsi?

Ma võin öelda, kes tänastest erakonnajuhtidest peaministriks ei sobi – Mart Helme –, sest tema ilmavaade ja põhimõtted on Eestile ohtlikud. Aga ülejäänud erakondade juhid saaksid peaministrirollis kindlasti hakkama. Peaministri positsioon ei ole Eestis kaugeltki nii oluline, kui arvatakse. Oluline on, millised erakonnad järgmise valitsuse moodustavad ja kui ambitsioonikas on valitsuskoalitsiooni tegevusprogramm.

Kes moodustavad järgmise valitsuse?

Seda otsustavad Eesti inimesed alates 21. veebruarist 3. märtsini. Meie siht on jätkata Eesti teenimist järgmises valitsusliidus, samamoodi nagu oleme teeninud viimases kolmes. Aga milliste partneritega seda on võimalik teha, seda näitavad valimised. Meie jaoks on üks asi selge – ei ole ühtegi universumit, kus sotsiaaldemokraadid aitaksid paremäärmuslased võimule. Kõikide teistega oleme valmis läbirääkimisi pidama.

Millist ministrikohta te endale soovite?

Enne läbirääkimiste algust seda öelda ei ole mõistlik. Pealegi olen inimene, kes seab meeskonna huvid oma isiklikest ambitsioonidest kõrgemale. Nii on see alati olnud ja nii ka jääb.

Mis on nende parlamendivalimiste põhiküsimus?

Seda ühte põhiküsimust otsib peamiselt ajakirjandus. Kui suhelda Eesti inimestega, mida olen viimastel kuudel väga palju teinud, siis ei tunne nad muret sellepärast, et meil ei ole ühte põhiküsimust. Erinevatel inimestel on erinevad mured. Aga üldiselt tahavad kõik seda, et Eestis läheks elu edasi. Nad soovivad, et riik toimiks paremini ja pakuks paremaid teenuseid.

Minu hinnang on, et Eesti ei vaja revolutsiooni, me peame edasi ehitama solidaarset, vaba demokraatlikku riiki, mida oleme siiani teinud. Loomulikult on kohti, kuhu tuleks täiendavalt investeerida, nagu sotsiaalkaitse, haridus- ja regionaalpoliitika. Aga drastilisi kannapöördeid, mida nõuavad parempopulistid, ei ole tarvis; meil ei ole vaja lammutada, vaid rahulikult edasi ehitada.

Mis lugu on teie lubadusega kella 18 kuni 21 telefoni mitte vastu võtta, isegi siis, kui oleksite valitsusjuht?

Olgu öeldud, et valitsuse liige on alati kättesaadav olukordades, kus see on möödapääsmatu – seda hoolimata kellaajast. Pigem olen rääkinud sellest, et tipp-poliitikas on töö- ja pereelu ühitamine väga keeruline, eriti siis, kui lapsed on väga väikesed. Oma perele tuleb jõuga aega võtta, siin muud varianti ei ole. Minu jaoks mõjus hoiatavalt see, kui pikalt panganduses töötanud hea sõber tuli ühel reede õhtul koju pikast lähetusest Rootsi ja tema laps ütles: „Emme, issi tuli külla!“

Te tundute inimestele kauge, liiga tark ja seetõttu võõras. Olete nõus?

Ei ole. Tegelikult olen ma soe ja sõbralik.

Kui palju tuleb kampaanias tola mängida?

Mina ei ole seda kunagi teinud. Enamik inimesi, kes poliitikasse tulevad, on alguses ehteestlaslikult tagasihoidlikud olukordades, kui tuleb inimestega näost-näkku suhelda. Kui mina poliitikasse tulin, siis tundus see mulle ka alguses ebamugav, et kuidas ma lähen võõra inimese juurde ja hakkan temaga poliitikast rääkima. Arvasin, et see ei meeldi inimetele. Olen aja jooksul õppinud seda nautima, mulle meeldib inimestega rääkida ja neid kuulata. Inimesed on alati valmis kuulama ja oma seisukohti korrigeerima. Mina seda tolamängimiseks ei nimeta. Aga jah, laulu- ja tantsusaadetes ma osalenud ei ole, mõni poliitik naudib kindlasti ka seda.

Kes on aasta pärast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees?

Seda otsustab erakond sel suvel. Mina töötan praegu selle nimel, et 3. märtsi õhtul saaksime üksteist tunnustada tugeva ja edukalt läbi viidud kampaania puhul.

Jõudu tööle, Jevgeni Ossinovski!

Vaata kõiki Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita kandidaate