Indrek Tarand: „Nõrgemaid tuleb toetada!“

Parteitu poliitikuna on Indrek Tarandil vabadus teha karjääris just selliseid valikuid, mis talle intellektuaalselt huvitavad tunduvad. Igav temaga ei hakka.

Vabadus valida on Indrekule (54) alati tähtis olnud. Sügisel Pärnumaa esinumbriks hakates tõi ta välja, et sotsid – nagu ka tema – on alati kaitsnud isikuvabadusi ja seisnud nõrgemate eest. Ka Indreku perekondlik taust on tänu isa Andres Tarandile sotsiaaldemokraatlik. Ja ilmselt sobivad Indreku natuurile ka valimistega kaasas käivad väljakutsed.

Vaata kõiki Pärnumaa kandidaate

Ka Brüsselis valib meie teise põlvkonna eurosaadik tihti väljakutseid. Näiteks on Indrek üks vähestest, kes on suutnud kõik 750 Euroopa Parlamendi liiget üheskoos naerma panna. Naerma nii, et naerjad unustavad, kas nad esindavad vasakut või paremat poolt. Selline saavutus on märkimisväärne kahes mõttes. Esiteks on selles näha oskust unustada poliitilised erimeelsused ja keskenduda ühisosale. Teiseks ei ole terve parlamendi naerma saamine niisama. Selle taga on etiketi tundmine, isiklik vaimne kapital ja hea vaist, õige aja valik ja huumori elegantne doseerimine. Selle taga on aastate jooksul tehtud ettepanekud, avaldatud arvamused, sõnavõtud ja töö kuluaarides. Ja tööd on Indrek Tarand teinud: kel huvi, võib vaadata Euroopa Parlamendi liikmete reitingut aadressilt www.mepranking.eu. Eesti kuuest eurosaadikust on Indrek seal esimene, kõigi 750 saadiku hulgas 131. kohal.

Sind vaadates tahaks vahel öelda, et oled meie poliitika ulakas poiss.

Sama hästi võib öelda, et ma olen meie poliitika päikesepoiss. Nojah, eks ulakust tuleb ka ette, jah. Aga peamiselt tuleb ikka ette kõike muud. Ei pea arvama, et poliitika tegemine sellises asutuses nagu Euroopa Parlament on kogu aeg üks pidu ja pillerkaar. See on kimp rutiinseid asju ja me keegi – v.a väikelapsed – ei saa teha nii, et sööme ära ja musti nõusid ei pese. Ikka ja jälle tuleb mingi eelnõu, siis parandused, siis kompromissid, siis muudatusettepanekud … Aga et oma töös sädet ja tulemust saada, peab eeltöö olema tehtud. Ei ole nii, et tulen mina, üleni valges, ja kõik kohe kuulavad, suu ammuli.

Hea pereelu nimel tuleb vaeva ka näha, ütleb Indrek. Kadiga on nad abielus olnud 30 aastat. Pildil kogu pere: Indrek, Julius, Konrad, Kadi ja Helmi.

Kas on sinu sõnal siis europarlamendis kaalu?

Jah, mina juba saan seal sõnakas olla. Aga see ei tule nii, et tuled ja hakkad sõnakaks. Sa pead kõigepealt kuulama, õppima, tunnetama. Ja siis proovima, mida võib, mida mitte.

See on suur süsteem. 750 inimest ületab mitmekordselt Dunbari arvu ehk inimese võimekuse pidada tähendusrikkaid inimsuhteid. Lisaks pannakse sinna majja iga päev enam-vähem Haapsalu linnatäis inimesi: liikmed, sekretärid, transporditöölised, huvilised, konverentsikülalised … 10 000 inimest pole päris nii, et tulin sisse ja ütlesin kohe.

Olgu ulakusega kuidas on, julge oled sa igatahes.

Eks ma õppisin lapsena ära, kus on ühiskondlik taluvuspiir, mida ei tasu ületada. Aga mõnikord tuleb seda meelega teha. Et näidata millelegi, mida inimesed millegipärast märgata ei taha või teesklevad, et ei näe. Neid näitamisi ma küll ei karda. Öeldakse ju, et julge hundi rind on rasvane. Aga öeldakse ka, et loll ei oska karta. Ma loodan, et mu puhul kehtib see esimene.

Sel aastal kavatsed uuesti kandideerida europarlamenti.

Jah, sest tuleb välja, et mind on seal vaja. Sest vaata (võtab telefoni), siin on eurosaadikute reitingud. Siin näeme, et mina olen Eesti kõige parem saadik. Ja et seda arvutab algoritm, mitte žurnalistid oma subjektiivse suva järgi, on see tõsiseltvõetav tulemus.

Milleks siis riigikogu valimised?

Need valimised on nii lähestikku, seega tuleb neid vaadelda kui ühe ja sama mängu kaht poolaega. Ei saa loota, et kui ma esimesel poolajal platsile ei tule, lasen endal värava täis taguda, siis teen teisel poolajal kõigile ära. Ma ei ole saladust teinud, et kui ma osutuksin valituks riigikokku, siis ma loomulikult katkestaksin tegevuse europarlamendis ja läheksin riigikokku. See katkeks niikuinii, sest aprillis lõpeb mandaat. Mitte minna riigikokku, kui sind on sinna valitud, poleks ilus. Aga inimesed peavad ka aru saama, et see ei ole minu süü, et need kaks valimist nii järjestikku on.

Miks just Pärnumaa?

See oli Ossinovski pakkumine. Et tal on üks raske piirkond, kus oleks abi vaja. Kui küsitakse abi ja mul on võimalus seda anda, siis tuleb anda.

Miks sotsid?

Gustav Suits, kes oli samuti sotsiaaldemokraat, lootis saja aasta eest, et me saaksime eurooplasteks. Olen sotsiaaldemokraatidega ühel meelel selles, et Euroopa on meie kodu ja kõigile, kes tahavad meie kodu kahjustada, tuleb julgelt vastu seista. Ja ka mind on õpetatud, et nõrgemat tuleb toetada.

Tundub, et sulle meeldib see valimiste-eelne elevus.

Nii ja naa, eks ma näitan nii välja, jah. Aga sellega kaasneb ka palju soga. Rääkisin sel ajal, kui Pärnu nimekirja koostati, mitme inimesega, kes jagavad sama suunda, aga kes ütlesid, et ei soovi kandidaadina osaleda. Sellest tuleb aru saada. Üks asi on demokraatlik läbivalgustamine, aga teine asi on see jamps, mis internetiavarustes su kohta käima pannakse. Kas mina ja mu pere vajab seda? Pluss see, et kõik arvavad: sa pead igas asendis une pealt teadma kõiki maailma poliitika peensusi, alates maksude tagasiarveldamisest kuni ravimikaubanduseni.

Sul on vist piisavalt paks nahk?

Siiani olen saanud hakkama. Mingil hetkel jookseb ikka sütik liiga lühikeseks ja kähvadki ära. See võib kontekstis täitsa sobiv olla, aga pärast mõtled, et miks … et targem annab järele. Ma olen võtnud suuna, et vastan ka neile Facebooki vihakõnelejatele. Aga tunne on selline, et tahaks täisauna minna. Nad arvavad, et ma olen naabriplika, kellega võib kogu aeg kõigest rääkida.

Mis sulle Pärnumaaga seostub?

Ma tean näiteks, et siit on pärit kuulsa (kullassepa – toim.) Fabergé vanaisa, ta on maetud siia. Ja kuulsa arhitekti Louis Kahni suguvõsa elas siin. Nad mõlemad olid muidugi Riia juudid. Pärnumaalt Paadremalt on pärit Karl Ristikivi, kelle esimene tõlge katalaani keelde just ilmus. Ja muide, mina olen Eestis ainus inimene, kes on reaalselt illegaalseid migrante välja saatnud, see toimus ka Pärnumaal 1994 jõululaupäeval. 130 afgaani ja kurdi sõitsid Sõrve ning meie ülesanne oli nad Riiga tagasi saata. Niisugust pagulaste massi ei ole keegi Eestist reaalselt välja surunud. Mina olen ja seetõttu ei ole minuga mõtet rääkida reetlikust migratsioonipoliitikast. Ma tean, mis see on.

Mida saab inimene, kes sind valib?

Minuga ongi see lugu, et ei saa suveniiri, ei saagi midagi muud kui kvaliteetse ja ausameelse esindatuse. Saab teadmise, et see kodumasin – kui nimetada rahvaesindajat kodumasinaks – on odav ja energiaefektiivne. Miks ma nii võrdlen – vaata, minu koht Brüsselis maksab 5000 eurot, täpselt nii palju kulutasin valimiskampaanias 2014. Reformierakonna koht maksab 500 000 eurot. Ma olen alati keeldunud lubadustest à la kui te mind valite, siis ehitan teile siia koolimaja. Proportsionaalne valimissüsteem määrab ju ette ära, et lõpuks tuleb kompromiss teha ja arvestada seda, teist ja kolmandat … Keegi ei saa anda illusionisti lubadusi!

Pärnumaalastele oled sa võõras, tuttav vaid meediast.

Jah – mul ei ole siin naabreid, mu lapsed ei käi siin koolis. Need on lokaalse identiteedi eelised võrreldes sissetulnuga. Aga teisest küljest: ükskõik missugune Eesti korvpalliklubi on väga õnnelik, kui Howard Frier võtab seal koha sisse. Meeskonnamäng paraneb. Ma loodan sedasama: ma mängin võistkonnas nimega sotsiaaldemokraatlik erakond ja kui me suudame selle pundi hästi häälestada ja kõigi oskused ära kasutada, siis on väga tore.

Kuidas meeskond tundub?

Inimesed on väga toredad! Teadsin neist eelnevalt vaid mõnda, aga nüüd, kui oleme koos asju arutanud, näen, et siin on potentsiaali.

Millised ülesanded seisavad Eesti riigi ees?

Me peame põlevkivienergeetikast välja saama. Suur ülesanne, aga tehtav. Teine asi on minu hinnangul see, et mõeldes Jakob Hurdale, kes ütles, et kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult, ja Gustav Suitsule, kes ütles, et olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks, siis praegu on unikaalne võimalus need ära teha. Haritus, avar maailmapilt, rahvusvahelised suhted – need on minu jaoks Eesti tähtsad ülesanded.

Mis nõu sa sellelt pinnalt oma lastele annad?

Parafraseerides nõukogudeaegset lastevärssi „Meie maal kõik tööd on head“ olen suhtunud nende otsingutesse sümpaatiaga, ega suru elukutsevalikut peale. Aga loomulikult olen püüdnud näidata, et lisaks GTA 5-le on maailmas veel huvitavaid asju. Vahel sokutan mõne raamatu. Noh, eks filme vaadata on ka hariv – peaasi, et sa ei jää kinni üht tüüpi spagetivesternidesse.

Sellist nõu olen küll andnud, et iseendaks jäädes arvesta ka kaasteelistega. Sinu vabadus rusikaga vehkida lõpeb teise mehe ninaotsa juures.

Vaata kõiki Pärnumaa kandidaate