Helmen Kütt: „Tähtsaim on hoolimine!“

Juhustel on elus kaalukas roll. Vahel viib saatus meid hoopis teist rada, kui ise oleme kavatsenud ja muudab elu alatiseks. Nii juhtus ka Helmen Kütiga (57), kes kavatses pärast keskkooli minna õppima inglise keelt, aga ülikooli ei mahtunud: Suure-Jaani keskkooli keeletase jäi paraku alla pealinna eliitkoolide omale. Läinuks teisiti, oleks Eestis ilmselt üks hea õpetaja rohkem, aga silmapaistev poliitik vähem.

Jõudnud pettununa tagasi koju Suure-Jaani, lohutas teda vanaema elukogenud inimesena: „Sa ei tea veel, mille jaoks see hea on.“ Tal oli õigus: muidu poleks Helmen võib-olla kunagi kokku saanud oma abikaasaga. Ja sattunud 1990. aastatel tööle Viljandi haiglasse, mis määras paljuski tema edasise käekäigu esmalt Punase Risti Viljandi maakonna sekretärina ja siis haigla sotsiaaltöötajana.

Kütist saigi Eesti esimene haigla sotsiaaltöötaja, kes tegeles haiglas viibivate inimeste ja nende pereliikmete muredega. Riiklikku sotsiaalkaitsesüsteemi polnud tollal veel kujunenud ning sotsiaaltöö ja tervishoiu lõhe koostöös oli tohutu. Iga hommik oli alguses nagu eksamile minek, kui ta iial ei teadnud, mida päev toob.

„Sotsiaaltöö on hästi keeruline, aga kes tõesti tahavad seda teha, need jäävad. Ohtlikuks võib selles ametis saada hea süda ja erihariduse puudumine. Kui sa ei oska õhtuti ja nädalavahetusel rollist välja tulla, siis põled lihtsalt ise läbi. Tuleb meeles pidada, et sina saad olla sotsiaaltöötajana ainult tugi, otsused teeb inimene ise,“ ütleb Helmen.

Vaata kõiki Järva- ja Viljandimaa kandidaate

14 aastat kestnud tööd Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhina ja ligi nelja aastat abilinnapeana, samal ajal sotsiaaltöö eriala magistrikraadiga lõpetamist Tallinna ülikoolis peab Kütt väga ilusaks ajaks, kui ta sai üles ehitada Viljandi sotsiaalsüsteemi. Eakate päevakeskus, täiskasvanute turvakodu, laste turvakodu, naiste varjupaik, koduteenused ja palju muud annab põhjust rõõmustada. Sotsiaaltöö on ja jääb tema jaoks igavesti maailma ilusaimaks.

2011. aastal riigikokku kandideerides sai selgeks, et tema tööd oli tähele pandud: valijad usaldasid Helmenit. Kolm aastat hiljem tähistas poliitikukarjääri kõrghetke tema nimetamine sotsiaalkaitseministriks. „Haigla sotsiaaltöötajast ministriks saada on tõeline ametisse kasvamine. Ja see on amet, kus peaks olema teatud pädevus, nii haridus kui ka töö- ja elukogemus,“ ütleb Helmen ise. Kuigi järgmiste riigikogu valimisteni oli vaid aasta ja sama kauaks jagus seetõttu ka ministriametit, peab Kütt oluliseks saavutuseks, et enam kui kümme aastat 19 eurot püsinud lapsetoetus tõusis juba 2015. aastal 45 euroni. Tänavu on lapsetoetus esimesel ja teisel lapsel 60 eurot ja kolmelapselise pere arvele laekub iga kuu 520 eurot. Sotsiaaldemokraatide nende valimiste lubadus on lapsetoetuse tõstmine 100 euroni.

Riigikogu praeguses koosseisus on Helmen sotsiaalkomisjoni esimehe olulises ametis. Ka seal on töö Viljandi linna sotsiaalametis ja sotsiaaltööharidus vaid kasuks tulnud.

helmen kütt

Tema tausta teades paneb kõrv tähele põhjenduste kirglikkust, kui ta räägib lahendamist vajavatest probleemidest omastehoolduses, eakatele vajalike teenuste loomisest, mis tagaks elamise oma kodus ja lähedaste hulgas võimalikult kaua ning sotsiaaldemokraatide valimislubadusest, et pensioni eest peab saama hooldekodus koha, kui enam kodus hakkama ei saa. Väga oluliseks peab ta erivajadustega lastele vajalike teenuste tagamist ja seda, et elukohast ei oleneks eluliselt vajalike teenuste saamine.

Tal on hea meel, et uus vastu võetud pensionisüsteem arvestab oluliselt enam tööstaaži kui teenitud palka. Valus oli kuulata reformierakondlaste arvamusi, et väikese palga saaja käib tööl ja suure palga teenija teeb tööd. „Me võime teha ja teemegi maailmatasemel operatsioone, aga lõpptulemus oleneb ka sellest hooldajast või õest, kes oma tööd teeb ja tippkirurgi õmmeldud haava ilusti korras hoiab. Taustajõud on äärmiselt olulised. Palgaskaala ülemise ja alumise otsa vahe on meil senini veel liiga suur, mis väga tugevalt mõjutas ka tulevast pensioni“ nendib Helmen.

Kauneim linn on Eestis Viljandi

Igal esmaspäeva hommikul kell 5.50 istub Helmen Viljandis bussile, et pealinna tööle sõita. Talle meeldib magada kodus ja ta tahab võimalikult vähe öid sealt eemal olla. „Tallinn on tore koht töötamiseks, aga mulle meeldib elada väikses kohas. Ma ei ole Viljandist ju tegelikult ära läinud, olen lihtsalt kaheksa aastat Tallinnas tööl käinud,“ ütleb ta. Muidugi on pealinnaelu hea külg, et ema näeb seal elavaid lapsi palju sagedamini.

Paar aastat tagasi helistas tütar Andra (29) ja uuris, kas vanemad on kodus, et astuda elukaaslasega korraks läbi. Kütid läksid väga elevile: kas nüüd tullakse teatama abiellumisplaanist või lausa lapselapse tulekust? „Noored aga saabusid ütlema, et võtavad koera, Jack Russelli terjeri,“ naerab Helmen ja lisab et tegelikult oli seegi tore uudis, sest loomad on olnud Küttide peres alati väga tähtsal kohal. Peale lingvistist tütre on tal 33-aastane ettevõtjast poeg.

Inimsuhete tähtsusest

Helmeni tütar Andra Kütt on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant ja uurib esimese keele omandamist. Keele omandamisel on lastel väga oluline suhtlus vanemate ja vanavanematega: lapse keel ja kõne kujuneb keelekeskkonnas ja rääkides ning vanematel on siin oluline roll. „Mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud peaksid rohkem otse suhtlema. Vaadake, kui vähe kirjutatakse jõulukaarte. Kui vähe võetakse telefonikõnesid, eelistades sõnumeid toksida.“ Ka keskealised suhtlevad vähem kui võiks, kuigi lapsed on suured, elu paigas ja aega peaks pigem jaguma. Nii on Helmeni sõpruskond seadnud põhimõttelise eesmärgi kord kuus kokku tulla, et sidemeid sõpruskonnaga alal hoida. „Kõige tähtsamad on inimeste suhted ja seda on hea õigel ajal mõista. Et kunagi ei oleks liiga hilja öelda: ma armastan sind või ma hoolin sinust,“ ütleb Helmen.

Tema kodus kõlavad need laused piisavalt tihti. Suvel täitub Küttidel 35 aastat abielu ja tuttavad on nad olnud neli aastat rohkemgi. „Mu mehele tuleb ausammas püstitada!“ kinnitab Helmen. „Meie suhe on toiminud tänu usaldusele ja austusele ning ühistele hobidele, näiteks hea muusika kuulamine.“

Joogaõpetaja ütles kunagi, et Helmeni uus töö riigikogus on hoopis teistsugune kui senini, aga ta peab iseenda vastu jääma ausaks ja suutma vaadata peeglisse. Sama tõde kehtib ka perekonnas: sulle võib vanemana tunduda, et soovid lapsele parimat, aga sa ei ela laste elu. „Ole neile toeks, mitte karguks. Alati on mõistlikum proovida mõista, mitte hukka mõista,“ tunnistab Helmen.

Kuus tõsiasja Helmenist

  1. Tal on keeruline kellelegi ära öelda. Vastab iga palve peale väga kiiresti „jah“. Otsib alati võimalust, kuidas asi ära teha, mitte põhjusi, kuidas mitte teha.
  2. Tal on tähelepanuväärne mälu. Mitmekümne aasta tagustest sündmustest rääkides poetab ta nimesid, kuupäevi ja fakte kui varrukast.
  3. Armastab ehetena üle kõige pärleid ja roosat kvartsi ning abikaasa ja laste 50 aasta juubeliks kingitud ehtekomplekti.
  4. Tal on nuputelefon. Kingitud nutitelefoni andis lastele tagasi: ta ei soovi lindistada, pildistada ega taha kogu aeg meile lugeda. Tema jaoks on õudne pilt, kui jõuluõhtul kirikus või etenduse ajal teatris helendavad kõikjal ekraanid. Nii et tema antiiktelefon on väike panus vastupanuliikumisse.
  5. Küttide kodus on alati olnud saksa lambakoerad, aga pärast viimase sõbra lahkumist alles vaetakse, kas kevadel uus kutsikas võtta. Vastustustunne, kaotus ja lein sunnivad järele mõtlema.
  6. Kodu Viljandis on tema kindlus ja abikaasa ning lapsed kindel kants ja tagala, kellele saab toetuda nii rõõmus kui mures.
Vaata kõiki Järva- ja Viljandimaa kandidaate