Helmen Kütt: jaanuaris kasvavad nii toimetulekupiir kui alampalk

helmen kütt

2019. aastal 500 eurolt 540 euroni kerkiv alampalk ning toimetulekupiir tõus 150 euroni aitavad riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul pisutki parandada väikese sissetulekuga inimeste elujärge.

 “Mitmed 1. jaanuaril rakenduvad muudatused on toeks absoluutuses vaesuses või siis vaesusriskis elavatele inimestele,” ütles Kütt. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe sõnul toob  toimetulekupiiri suurenemine kaasa selle, et uuel aastal kasvab nii toimetulekutoetuse saajate arv kui ka keskmise hüvitise summa. Toimetulekupiiri kergitamine kümne euro võrra tähendab, et toetuse arvutamisel kehtib pere esimese või siis ainsa liikme jaoks 150 euro suurune ja iga järgmise leibkonna liikme jaoks 120 euro suurune piir. Laste puhul lähtutakse 180 euro suurusest piirist.

“Õigus toimetulekutoetusele on neil leibkondadel, kellele jääb pärast eluasemekulude maha arvamist kätte toimetulekupiirist väiksem summa. Tegu on inimestega, keda elukalliduse tõus kõige valusamalt lööb. Eeskätt mõjutavad hinnatõusud pensionäre ja puuetega inimesi, kellel ei ole töist tulu“ märkis Kütt. Kuna pensionitõus seisab ees aprillis, siis toimetulekupiiri tõus on aasta kolmel esimesel kuul abiks just väiksema pensioni saajatele, sest kulud küttele ja eluasemekuludele on suured just neil kuudel, lisas ta.

Võitluses vaesusega on Küti sõnul oluliseks tähiseks ka töötasu alammäära kerkimine 40 euro võrra kuus. Jaanuarist alates kehtib Eestis 540 euro suurune alampalk ja 3,2 euro suurune minimaalne tunnitasu.

Ühtlasi julgustas Kütt omavalitsusi senisest enam lähtuma 2018. aasta alguses jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse parandustest, mis tegid toetuste maksmise inimestele paindlikumaks ja laiendasid omavalitsuste kaalutlusõigust. Nimelt on linnadel ja valdadel õigus arvestada toimetulekutoetuse maksmisel ka ühekordsete eluasemekuludega, mida tuleks vältimatult teha, sest vastasel korral võib ohus olla inimeste tervis või elu. „Sellised ühekordsed kulutused on näiteks kulud korstnapühkimisele, suitsuandurile või vingugaasiandurile või siis gaasiseadmete kontrollimisele. Materiaalsetes raskustes inimestele käivad pahatihti üle jõu ka elektriga seotud remonttööd,” selgitas Kütt.

Sotsiaaltöötajad olid varasematel aastatel tema väitel korduvalt silmitsi olukordadega, kus jäik kord pani puudust kannatava inimese valiku ette, kas kasutada toimetulekutoetuse raha toidu ostmiseks või maksta korstnapühkijale. „Loodan, et omavalitsused võimaldavad põhjendatud juhtudel inimestel need vältimatud kulud ära teha,“ sõnas Kütt. Ühe isiku või pere kohta saab seda aastas teha toimetulekupiiri ulatuses – 2019. aastal seega kuni 150 euro eest kuus.