Garri Raagmaa: tasuvad töökohad

Võtsin kevadel Tapa valla majaduskomisjoni kulgedes Marjast auto peale vanemapoolse proua ja poetasin ta Tamsalu vahele. Vene keeles rääkisime. Ta ei teadnud, et Eestis on kohutav töötajate puudus. Tema oli töötu. Mitu tuttavat kah. Ja naabritest tööinimesed saavat Eesti keskmisest palgast vaid unistada. Tallinnas teenib muidugi rohkem, aga see on mimes mõttes kulukas. Lühikese jutu kokkuvõte: vaja on rohkem tasuvaid töökohti!

Ehk nagu president ja riigikogu esimees oma uue aasta kõnedes rõhutasid: Eestis on küll parem elada kui kunagi varem, kuid see heaolu ei ole veel kõikideni jõudnud. Kuidas siis seda saavutada? On selge, et raha külvamine sotsiaalprogrammidega annab vaid korrraks leevendust. Mõned parteid pakuvad igasse Eesti nurka neljarealiste maanteede ehitamist. See Assamalla-Haljala jupp tuleks muidugi valmis teha. Ühistransporti annab timmida: et saaks kiiremini tööle, aga ka poodi, kooli ja arstile. Lääne-Virus pole kohalikel maanteedel väga viga, sest juba nõuka ajal olid riigiteed kõik asfaldi all viidud. Jah, muidugi, kui ikka lumi ära lükatakse. Ronge annab aga kiirema teha. Kui Tapalt-Tamsalust ja Rakverest saaks 160 või lausa 200ga Ülemistele, siis saaks läänevirukad Tallinna kesklinna töökohtadele ligi kiiremini kui ummikutes ukerdavad viimsilased.

Tegelikult on kohalikud head töökohad on siiski olulisemad! Sest miks peab inimene 2 tundi oma päevast ja suure osa palgast maha sõitma. Tapal, Tamsalus, Rakvere ja Kunda külje all on juba üle paarikümne aasta olnud tootmisalad, kuid seal tegutseb vaid üksikud tööandjaid. Ida-Viru tööstusparkidesse tulijad märksa enam, Narva Kadastiku töötuspargi krundid on näiteks valdavalt maha müüdud. Lääne-Viru omavalitsused peaks oma ettevõtlust koos arendama nagu idavirukad, kuid seni pole seda riigi poolt piisavalt motiveeritud.

Arvestada tuleb ka seda, mis valdkonnas töökohti juurde tuleb. Üks Eestis kiiresti kasvanud valdkond on puidutööstus ja eriti just puitmajade tootmine. Oleks Rakvere Tark maja selle know-how arendamisele fokuseerunud, siis poleks lolliks jäämine teemaks tulnud. Lääne-Virus on läbi aegade toitu toodetud, täna kipub vili ja piim siit toormena välja minema. Jälle mõtlemise koht. Ja muidugi maavarad! Kui fosforiit on esilgu veel tabu, siis sinisavi ja lubjakivi varud on siin praktiliselt ammendamatud. Ja et ka riigi geoloogiakeskus on nüüd Rakveres, siis tuleks sel teemal märksa enam investoritele väärtuspakkumisi teha.

Ja siis teenused. Kaubandus on laienenud, kuid õige pea saavad kaubad kiibid ja me hakkame nagu pangaski end ise teenindama. Et aga rahvas on üha rikkam, siis teenindustöökohti tuleb juurde. Alates kohalikest õllekatest lõpetades AQVA massööridega. Et osa noori on ära lennanud ja osad tulevad mõne aja pärast tagasi pensioneeruma, tähendab, et üha enam on vaja hooldekodukohti, mille hind aina kasvab. Ühelt poolt on kohti juurde vaja ja teisalt on seal juba suur töötajate puudus. Puudus on ka perearstidest. Ja õpetajatest. Ja koolispsühholoogitest. Tartus, kus neid koolitatakse, neist puudust ei ole, küll aga igal pool mujal. Nii et lisaks eurorahaga püsti aetud tervisekeskustele tuleb nüüd soodustused (üürikorter, palgalisa jms) tekitada noortele tohtritele. Ja ilmselt ka õpetajatele.