Andrus Vaarik – kapist välja tulnud sots

„Mina olen pärit lehmalauda tagant sõnnikuhunnikust ja ma ei taha sinna tagasi. Ja ma ei taha, et Eesti rahvast sunnitakse sinna tagasi,“ ütleb näitleja ja meelelahutaja Andrus Vaarik (60), kes kandideerib kevadistel riigikogu valimistel. Ta on kindlalt seda meelt, et igal inimesel peab olema lootus pääseda Räniorgu. Tuleb vaid leida võimalus.

Kuidas suutsid sotsid teid ära rääkida, et kandideerite Tallinna 1. valmisringkonnas nende nimekirjas?

Mina rääkisin hoopis sotsid ära, sest sain aru, et mu suust tuleb 100% sotsiaaldemokraadi juttu. Sain 60-aastaseks, mille puhul tegi ERR minuga juubeliintervjuu. Ühtäkki ütlesin intervjueerijale, et ma tulen nüüd kapist välja.

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate

Mõtlesin, et äkki mõni sotsiaaldemokraat pani seda tähele ja tuleb mulle kosja, aga ei tulnudki. Marianne Mikko ükskord helistas ja küsis teatripileteid. Ma lootsin, et ta teeb mulle abieluettepaneku, aga ta ei saanud aru, mille pärast. Nad vist vaatasid selle saate järele ja siis mind juhatati Jevgeniga (Ossinovski – toim) kokku ning siis esitasingi oma harda palve, et kui te kuidagi saate seda, et mu nägu kõlab tuttavalt, ära kasutada, siis annaksin ennast ihu ja hingega teie käsutusse.

Kas mõni teine erakond pole teid värvata püüdnud?

Andrus Vaarik lavastuses “Kes kardab Virginia Woolfi?” (foto – Siim Vahur) Linnateater

Ei ole mind keegi nuiamas käinud. Mind ei võetud isegi komparterisse nõukogude ajal. Arvati vist, et ma olen nii loll.

Ühtäkki ma aga tundsin, et tahan kaitsta seda oma maailma, oma sõprade ja lähedaste maailma. Olin väsinud vastu olemisest. Tundsin, et nii palju kurjust, rumalust ja saamahimu kõlab ühest suunast. Kui poliitika muutub lihtsalt äriprojektiks, tekitab see minus jõuetut raevu. Mulle oli tohutu kergendus olla äkki millegi poolt. See on positiivne ja edasiviiv. Ma olengi progressiusku.

Ma ei väsi imetlemast, milliseks fantastiliseks loomaks on inimene arenenud. Üks Skype’i asutajatest ütles, et kui sa oled pärit lehmalauda tagant, saab sinust tõenäoliselt lüpsja, aga kui oled Räniorust, saab sinust programmeerija.

Mina olen pärit lehmalauda tagant sõnnikuhunnikust ja ma ei taha sinna tagasi. Ma ei taha, et Eesti rahvast sunnitakse sinna tagasi. Igal inimesel peab olema lootus pääseda Räniorgu.

Mida lähedased arvasid sellest, et astusite erakonda ja kandideerite?

See tuli pereliikmetele meeldiva üllatusena, tunnen ainult tugevat toetust. Mul on tore pere ka, eksabikaasa on mu parim sõber. Mu vanem tütar on aga suurem sots kui ma ise. Ta võiks olla mu ideoloogiasekretär. Ta on nii kirglik poliitikajälgija ja tal on raudsed põhimõtted ning selge pilk ilma ja Eesti elu peale.

Osa kolleegidest aga ei julgenud küll seda teemaks võtta. Nad ilmselt ei saanud mu motiividest aru või kahtlustasid, et äkki mul on mõni salajane krooniline tõbi ning mu perspektiiv draamanäitlejana saab läbi ja tahan riigikokku minna peesitama kõva palga peale. Ei-ei! Tõsi, oli ka toetajaid kolleegide hulgas, kes helistasid ja ütlesid, et tunnustavad mu julgust.

Millised sotside vaated ja tõekspidamised teile korda lähevad?

Küsige ükskõik mida, mulle meeldivad peaaegu kõik. Kui selgub, et ma pole sellele mõelnud või meie põhikirjaga tutvunud, siis lõpuks tuleb välja, et olen ikka sotsidega ühel nõul.

Ma pooldan astmelist tulumaksu. Mulle meeldivad üldse kõik solidaarsuse ilmingud ja jagamisteenused. Meeldib, et noorem põlvkond ei liisi enam 100%-liselt kortereid ja autosid, meeldib mõte jalgrattaga sõitmisest ja et mõeldakse sellele, et loodusressursid ei ole igavesed.

Me elame kuradi hästi! Eesti pole kunagi nii hästi elanud. Me oleme valdavalt saavutanud selle elatustaseme, kus rikkuse kasvades enam õnnetunne ei suurene. Ja need, viimaste uuringute järgi üle 20% Eesti elanikest, kes elavad vaesuse piiril või alla selle, tuleb ruttu-ruttu järele aidata. Osa inimesi on mõttetult, naeruväärselt rikkad, seda tuleb jagada (naerab). Küll oli tore kuulda, kui Utilitase juht Kristjan Rahu, kes müüs ettevõtte austraallastele, jagas seejärel 50 000 eurot igale töötajale boonuseks. Vaat sellised miljonärid mulle meeldivad!

Mida on sotsiaaldemokraadid teie silmis Eesti poliitikas suutnud ära teha?

See, et vaesuses elavate laste arv on tänu vanematoetusele vähenenud kolm korda, on ju fantastiline. Mulle meeldib Ossinovski alkoholipoliitika, kuigi ma ise olen emeriitalkohoolik. Statistika järgi on alkoholi tarbimine tõusnud umbes pool protsenti Lätist toodud alkoholi tõttu.

Võrdluseks tuleks tuua aga see, kui palju suurenes alkoholi tarbimine eelmise majandusbuumi ajal – ligi 10%. Sotside alkoholipoliitika ei mõtle tänasele päevale ega isegi mitte erakonna reitingule, vaid lastele ja lastelastele. See teeb südame soojaks.

Millise valdkonnaga sooviksite end poliitikas olles rohkem siduda?

Kultuur ja haridus. Ennekõike haridus! Igal lapsel peab olema võimalus välja selgitada oma talent, sest igaüks meist on milleski andekas. Kümne aasta pärast teevad masinad kogu füüsilise töö ära, nii et me peame valmistuma lõbutsemiseks (naerab).

Andrus koos tütrepoja Aadamaga

Kui inimesed saavad teha oma kõige kirglikumast hobist elukutse, ei pea nad kogu ülejäänud elu päevagi tööl käima. Mul on olnud see erakordne õnn, mille eest olen alandlikult tänulik. Sellepärast peab olema aega koolis süveneda igasse lapsesse, et otsida üles see ainumas ja unikaalne, mis teeb temast isiksuse.

Kuidas see ilus soov võimalikuks saaks?

Õpetajate palgad on tõusnud 50% viimase nelja-viie aasta jooksul, kui sotsid on olnud Toompeal. Keskmine palk peaks tõusma järgmisest aastast 1500 euroni, aga seda on vähe-vähe. Koolide uste taga peaksid olema järjekorrad tippintellektuaalidest, sinna peaksid minema parimatest parimad ja neil peaks olema au õpetada lapsi.

Kõige tähtsam loodusvara on see, mis meil on kahe kõrva vahel. Õpetajate palk võiks olla mingi poliitilise kokkuleppe tulemusel samamoodi fikseeritud nagu kaitsekulutused. Näiteks võrdne riigikogulase palgaga.

Kust see raha tuleb?

(Mõtleb kaua). Ma ei tea. Loomulikult ei saa seda millegi arvelt võtta, kuid see peab olema prioriteet.

Õpetajate palkadeks oleks mina valmis riigikogulasena riigile ka laenu võtma. Headel tingimustel. Me oleme kogu aeg laenuhirmus elanud. Haridusse ja teadusesse tasub investeerida. Ma arvan, et need lapsed ja lapselapsed, kes peavad seda võlga kunagi tagasi maksma (ma loodan, et see ei ole väga suur) on tänulikud mulle selle eest, et võtsin laenu nende hariduseks.

Oleme harjunud teid nägema näosaates rõõmust pulbitsemas, komöödiarollides naerutamas ning tõsistes draamarollides hiilgamas. Kui osutute valituks, kas ütlete teatrile ja teleprojektidele nägemist? Kuidagi jube kahju oleks …

Ma ei mõtle sellele üldse. Minu kandideerimine sotside ridades on tõsiselt südame sund. Eesti valija on piisavalt tark teadamaks, et Erki Noolte, Maire Aunastete ja Andrus Vaarikute aeg Eesti poliitikas on möödas. Ma olen oma ringkonna valimisnimekirjas kõige viimane … See oleks väga suur elumuutus. Ma olen küll palju kummalisemaid rolle ära õppinud ja palju lühema prooviperioodiga kui riigikogulase roll Eesti vabariigis. See aga ei ole mu eluunistus vahetada elukutset.

Aga te peate olema valmis, et teid valitakse …

Valetada ei tohi! See pole lihtsalt tõenäoline, aga muud moodi ma ei oska praegu ka sotse aidata. Ma heameelega delegeeriksin oma hääled mõnele pädevamale, kelle jaoks on see kirg.

Mis on teie jaoks tähtsamad küsimused Eesti poliitikas?

Poliitika ei tohiks olla kunagi eesmärk omaette, vaid vahend millegi tegemiseks. Sotside puhul on see kõige ilmsem.

Mida tahate oma valijatele öelda?

Hoidkem seda, mis meil on. Ärge laske end pimestada umbusul, vihal ja sallimatusel, mis kisub meid tagasi keskaega. Ärge laske end lollitada reeglitest, ähvardustest või kellegi ütlustest, milline on õige eestlane, õige mees ja õige ema ning vanus mingite asjade tegemiseks, või milline on üldse igaühe õige õnn. Kui inimesed hakkavad selliseid mõisteid monopoliseerima, on see vaimselt ja psühholoogiliselt diktaatorlik käitumine.

Teie soov kõikidele riigikokku kandideerijatele.

Ärge nikastage oma mõistust ja psüühikat, proovides ära õppida mõnd võõrkeelt, kõnetamaks absoluutselt kõiki eestlasi. Rääkige omasugustega! Ärge häbenege ennast ega tehke iseendaga kompromisse. Bill Cosby on öelnud, et ta ei tea edu valemit, aga läbikukkumise valemit teab ta küll: see on soov kõigile meeldida. Lõpuks me võidame niikuinii. Me kas võidame valimised või saame targemaks (naerab).

Vaata kõiki Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaate